Kui lubad, kirjutan siia üh ekatke raaamtust, mida hetkel loen:
enamik meist on oma isiklikus elus kogenud kaost. sellel on palju nimesid, nagu 'hinge pime öö' või 'depressioon'. sellega kaasneb alati süga mõttetuse tunne - millelgi ei ole enam endist tähendust ega väärtust. neid pimedai öid on paljudes vaimsetes pärimustes ja kultuurides hästi kirjeldatud. nad kirjeldavad seda, kuidas me osaleme spiraalses tantsus vormis, vormituse ja uue vormi vahel. meenutades aegu, mil me ise oleme kaosesse laskunud, märkame seda, et kaose lõppedes tuleme sellest välja muutununa, uuena, tugevamana. loomistants ja kasv käivad alati läbi kaose.