Vanasti oli Õnne 13, nüüd on Kurjuse Impeerium. Kõik osalejad on nagu nõiaväel muutunud tigedateks, õelateks, nutusteks, lõugavateks trollideks. Keegi ei naerata, mõni punnitatud nali tuleb härgamisi. Olen mõelnud, et sel noorel stsenaristil peab ikka vastik, kibe, sünkmust elu olema, muidu ei saaks ühte tasa ja targu kulgenud rahvaseriaali niimoodi p....e keerata. Ma veel vanast rasvast ikka keeran laupäevaõhtuti selle peale, aga tihtipeale tegelen kõrvalt millegi muuga, sest seda nahkset juttu on valus kuulata/vaadata.