Poiss oli enne sinna majja jõudmist väga jutukas ja energiline, aga siis järsku muutus. Tundus, et talle ei meenunud ükski asi sealt majast. Ema küll üritas küsida, tundus, et suunas kogu värki. Samas võib järeldada ka seda, et äratundmisrõõm tegi tummaks ja kurvaks. Võta sa kinni, ei saa ju tõestada. Aga oma teise ema järele igatsemine võis päris raske olla. Loodetavasti poiss enam ei igatse, sest sai aru, et emmet ikkagi pole seal. Need mitmed elud on tal pea sassi ajanud. Või ikkagi üks elu, aga halvasti meeles ja ajab segi. Nimedel mingi sarnasus oli küll. Aga vahel ei mäleta inimene oma eelmise aasta asjugi.
Teine keiss oli veel huvitavam- hingelt nii vanaisa kui lapselaps. Need on sellised ulmelised lood, millest me ei saa kunagi teada täpsemalt. Midagi on üleloomulikku küll.