Kas keegi teab millesse Georg Ots suri ja kas ta läkski hulluks või oli see mingi fantaasiavili?

mäletamistmööda oli tal vähk ja lõpus oli ta pime (või midagi silmadega)

Ajukasvaja.

olin noor tüdruk siis,

mäletan hästi viimaseid esinemisi,kui laulis Sa mu meloodia.....kõik nutsid. Jube hea laulja oli ja kena mees kah. Lõpp oli küll masendav, mustad prillid olid ees ja kusagil silmade juurest oli opereeritud vähki ja laulis lõpetuseks siis......
Näinud Kõrbelaulus - Punahabe, Bajadeeris, Syrano de Bergeracis -teda teatris peaosas ja kontserditel asendamatu.Siiani meenutan heldimusega.Laulis hingega ja see oli vapustav. Isegi tema isa Karl Otsa laulmist meenutan.
....niipalju veel,et räägitagu mida tahes temast,kuid kuulsamat lauljat andis ikka otsida. Soomlaste lemmik ja Venemaal väga armastatud,rääkimata meie eestlaste armastusest.
Praegustest lauljatest ei oska eriti kedagi selliste sõnadega meenutada.
Meenutan veel ärasaatmist Estoniast ja siiani kusagil kaugel südamesopist kostub seda tohutut trummide löökide võimsat kõla teatri ees ja tuhandeid ärasaatjaid järjekorras seismas viimasele teekonnale ärasaatmiseks. Järjekord mitu ringi kuni Draamateatrini seismas pisarsilmil.

Georg Otsa mäletan läpsepõlvest ja seda "muusikali" tolle süldilaulikuga (tõsi küll, väga tubli süldilaulikuga)peaosas vaatasin täielikus hämmingus. Ei suutnudki lõpuni vaadata. Piinlik oli täies elujõus keskealise mehe pärast, kes peaks juba oskama ühte kui teist asja hinnata, kuid kel puudub igasugune kriitikameel.

See nn "muusikal" oli jube rämps. Raha järgi haisev haltuura.

Polnud ka veel seda GEORGI näinud ja ootasin uusaastaööl, et vaadata. No jube pettumus oli. Ei suutnudki kaua vaadata, sest mingisugune jura oli seal kogu aeg.

Kuuldavasti olid kriitikud sillas

nojah, seal oli vaja ju veidi kujutlusvõimet ja kaasamõtlemist. Näib et need isikuomadused on Delfi lugejate hulgas haruldased. Mina küll nautisin seda lugu kunstniku üksindusest ja ühiskonna labasusest. Kes tahab, see näeb.:)

Aga ole nüüd au,oli ikka tõelisi maitseapsakaid.Kuigi,ei vaidle,õnnestumisi ka.

nalja teete või, Matvere on võrratu! Ja sõldilaulik teeb asja ära naksti.

ostsin DVD ja nägin seda Georgi juba ammu. minu arust oli see siiski labane. ei saa aru, miks mõnitati laulja perekonda ja abikaasat? Matvere oli loomulikult tubli ja ainuke, mis mulle sealt meeldis, oligi muusika. ühiskonda oleks võinud kritiseerida ka muul moel, ilma laulja perekonda alandamata. samuti ei saanud aru sellest milli-mallikate, mereelukate mõttest.
muidugi oli ka teravmeelsusi, kuid kokkuvõttes arvan, et rikuti ära midagi olulist. Georg Otsa mälestus vääriks siiski suuremat lugupidamist.

Mäletaja
aga tee endale selgeks, mida süldilaulik tähendab. muidu tundub, et sul endalgi ajude asemel sült.

kõik myygiks!

matvere on väga andekas -
ja nautlejal on õigus! küll oleks igav, kui kogu kunst, teater, kirjandus ja muu vaimulooming toimuks ainuüksi kriitilise realismi võtmes!