olin noor tüdruk siis,
mäletan hästi viimaseid esinemisi,kui laulis Sa mu meloodia.....kõik nutsid. Jube hea laulja oli ja kena mees kah. Lõpp oli küll masendav, mustad prillid olid ees ja kusagil silmade juurest oli opereeritud vähki ja laulis lõpetuseks siis......
Näinud Kõrbelaulus - Punahabe, Bajadeeris, Syrano de Bergeracis -teda teatris peaosas ja kontserditel asendamatu.Siiani meenutan heldimusega.Laulis hingega ja see oli vapustav. Isegi tema isa Karl Otsa laulmist meenutan.
....niipalju veel,et räägitagu mida tahes temast,kuid kuulsamat lauljat andis ikka otsida. Soomlaste lemmik ja Venemaal väga armastatud,rääkimata meie eestlaste armastusest.
Praegustest lauljatest ei oska eriti kedagi selliste sõnadega meenutada.
Meenutan veel ärasaatmist Estoniast ja siiani kusagil kaugel südamesopist kostub seda tohutut trummide löökide võimsat kõla teatri ees ja tuhandeid ärasaatjaid järjekorras seismas viimasele teekonnale ärasaatmiseks. Järjekord mitu ringi kuni Draamateatrini seismas pisarsilmil.