Kuigi välimuselt täitsa erinev, meenutab millegi poolest Ita Everit.

Ei oska Ita Everiga välist sarnasust võrrelda.Aga Ita Ever sobib sellesse ossa paremini,sest temas on rohkem seda Marpellikku särtsu,kui filmis sellel külatädil.Sarnaselt Vassili Livanovile,kes on mu meelest parim Mr.Holms -nähtud mitmest variantidest.Aga see on ainult minu isiklik arvamus:).

Ei meenuta Everit! Hoopis Salme Reeki meenutab.

Olen suur briti seriaalide austaja ja vot on sellel sarjal mingi ameeriklaste pitser peal - ei tundu õige. Eriti eelmise osa puhul kahtlustasin, et see polnud isegi inglismaal filmitud.

Ita Ever oli jah parem ühes kunagises Eesti Marple seerias.
Ilusam, elegantsem ja iroonilisem.

kui te Agatha Cristie esimesi Jane Marple lugusid olete lugenud, peaksite teadma, et selle sarja peategelane on rohkem Miss Marple, kui Ever või keegi teine (muidu meenutab tõesti enam Salme Reeki), sest Marple tunduski pealtnäha väike ohutu vanaema, polnud esmapilgul särtsakas ega elegantne, hoopis petlikult vanamemmelik. Tegelikult aga... no selline nagu ta seal sarjas ongi, terav detektiiv. Täitsa ehe briti sari on ja seal filmitud, mängivad ju kõik kõvad briti filmi- ja teatrinäitlejad, teadja tunneks ära!

Nüüdseks olen Geraldine McEwaniga tasapisi ära harjunud. Algul tundus võõras - justkui täiesti vale tüüp, pigem alamklassi kui keskklassi maneeridega. Aga nüüd mõtlen: tegelikult võib ka nii, miks mitte. Omal moel päris võluv.

Näitlejad näitlejateks, aga briti ehedus ja maitsekus on kahjuks läinud kõige liha teed - kivi stsenaristi ja režissööri kapsaaeda. Kahtlustan, et vähemalt üks neist on ameeriklane. Jämekoomikat ja üldist robustsust on liiga palju. Britid tavaliselt nii ei tee.

Esimene õige miss Marple, keda ma näinud olen. Nagu juba eespool öeldi - tegemist oligi tagasihoidliku tavalise vanamemmega, kes oskas väga kavalalt jätta lihtsameelse ja ohutu mulje.

Mina ei julge küll minna inglastele õpetama, millised on madalama klassi ja millised keskklassi maneerid... sest meil neid klasse ju pole praktiliselt olnudki. See, mida me peame inglaslikuks, on siiski pärit raamatutest ja filmidest ja annab edasi iga autori nägemust sellest, mis on inglaslik (Hugh Grant?!). Üks asi on, mida ma tean - et madalama klassi kõnepruuk on hoopis erinev kesk- ja kõrgklassi omast. See nö tänava-inglise keel elik kokni, millest kooli-inglise keele oskaja sõnagi aru ei saa. Miss Marple aga kõneleb korrektset inglise keelt, millest on näha, et tal on korralik kasvatus ja korralik kool :)

Ja kus see jämehuumor seal on? Möhh, magasin jälle maha või? Pole seal mingit huumorit eriti. Aga üks asi on huvitav (tea, kas see on omaaegne nõukogude tsensuur või mis) - ma ei mäleta, et seksuaalvähemustest kunagi varem Agatha Christie raamatutes midagi lugenud oleksin.

See sari ongi ju briti/USA koostöö ja pean nõustuma, et see annab tunda, kuigi näitlejad on tõepoolest brittide poolelt aga ilmselt jääb sellest väheks.

Luban endale "väikest kõrvalekallet teemast"aga need "asjad"mis on tehtud USA-ga kahasse ,ongi mu meelest juba rikutud.Esimesena pähetulnud seebikas nt."Mõrvad Midsommeris"onju vägagi inglaslik,samas kahasse "Pipi Pikksukk"ehtne hullivuudi hüriid.Sellel Miss Mapeli osatäitjale oleks aga nagu miki hiire kõrvad külge poogitud,ei tundu ei üks ega teine...

Brittidele ei ole tõepoolest tarvidust midagi (iseäranis mitte filmitegemist) õpetada. Ameeriklastele aga õpetaks küll üht-teist... kui nad ainult kedagi kuulda võtaksid. :) Raamatuid ja filme ei maksa infoallikana alahinnata. Loomulikult on iga teos autori isiklik nägemus, aga ükski autor ei hõlju pidetuna maailmaruumis, vaid toetub vähemalt ühe jalaga mingisugusele kultuurikihile. Ja see kultuurikiht kumab teosest läbi, olenemata sellest, kas autor püüab teadlikult inglaslik või ameerikalik olla. Enamasti nad seda muidugi ei püüa, vaid üritavad kõigest väest olla kordumatult isikupärased - vahelduva eduga. ;)

Mulle tohutult see miss Marple meeldib:) Rohkem, kui eelmised krimkad. Nii vahva tädike. Oleks see vaid natuke varem. Ei jõua kunagi lõpuni vaadata. Uni tuleb pealeeee....