Esimene õige miss Marple, keda ma näinud olen. Nagu juba eespool öeldi - tegemist oligi tagasihoidliku tavalise vanamemmega, kes oskas väga kavalalt jätta lihtsameelse ja ohutu mulje.
Mina ei julge küll minna inglastele õpetama, millised on madalama klassi ja millised keskklassi maneerid... sest meil neid klasse ju pole praktiliselt olnudki. See, mida me peame inglaslikuks, on siiski pärit raamatutest ja filmidest ja annab edasi iga autori nägemust sellest, mis on inglaslik (Hugh Grant?!). Üks asi on, mida ma tean - et madalama klassi kõnepruuk on hoopis erinev kesk- ja kõrgklassi omast. See nö tänava-inglise keel elik kokni, millest kooli-inglise keele oskaja sõnagi aru ei saa. Miss Marple aga kõneleb korrektset inglise keelt, millest on näha, et tal on korralik kasvatus ja korralik kool :)
Ja kus see jämehuumor seal on? Möhh, magasin jälle maha või? Pole seal mingit huumorit eriti. Aga üks asi on huvitav (tea, kas see on omaaegne nõukogude tsensuur või mis) - ma ei mäleta, et seksuaalvähemustest kunagi varem Agatha Christie raamatutes midagi lugenud oleksin.