Minul jälle tekkis küsimus toortoitumise ökoloogilise jalajälje kohta. Nagu olen aru saanud, tuleb kõige vajaliku kättesaamiseks süüa ka mitmeid eesti inimesele üsnagi eksootiliseks jäävaid vilju. Kas nende sõidutamine tuhandete km tagant siia on ikka nii väga öko ja loodust säästev, nagu toortoitujad arvata lasevad? Üsna paljud teooriad ju on hoopis sellisele tulemusele jõudnud, et parim toit ja seejuures ka keskkonnale vähim survet osutav toit on selline, mis on toodetud kohapeal. Ehk siis - igasugused pistaatsiapähklid, kookosrasv, kakao ja muu värk peaks jääma sinna, kus ta toodeti..
Tavaline eestimaalane sööb samuti kõiksugu välismaalt toodud staffi kuid kindlasti on tema toidulaual tunduvalt rohkem kodumaist kui ( vabandage ja parandage kui eksin) "korralikul" toortoitujal, kelle eined üldjuhul ju kodumaist liha, muna ei sisalda.. Olles nende menüüdega tutvunud, siis seal on ikka üsna palju vägagi võõramaise päritoluga vilju, pähkleid.
Minu arvamus on, et kui tahta olla keskkonnasõbralik toortoituja, siis võikski seda teha tarbides vaid ise korjatud, ise kuivatatud/külmutatud vilju. Muul juhul jääb see toortoitumine ja veganlus vaid üheks ülehaibitud moeröögatuseks, millel tegelik keskkonnasõbralikkus puudub (tuletage meelde, kui palju peab läbima ja "läbi elama" mingi eksootiline vili, olgu ta siis kasvatatud nii keskkonnasõbralikult kui tahes).
Üks toortoitujate ja veganite iidol võiks olla eesti mees, kes sööb vaid ise kogutud, kuivatatud, külmutatud taimi ( puulehti, tõrusid, heina jmt). Millegipärast ei ole sellisest toitumisviisist aga eriti rohkem järgijaid huvitatud..