Figuur
trenniabi pärnus
| mari 02. jaanuar 2015, kl 09.41 |
vaja oleks mingit vahvat trenni, mis ei oleks minu kehvale südamele ja kõrgele vererõhule liialt koormav.
võiks olla paar korda nädalas.
aga selline et saan ise valida kui palju ma midagi teen ja mitte väga tempokalt.
ei ole enam esimeses noorus, kogunenud on mõned vastikud ülekilod, millest tahaks lahti saada ja samas tugevdada lihaseid. näiteks kolmandale korrusele trepist minek on minu jaoks võimatu, sest teise ja kolmanda korruse vahel jalad lihtsalt enam ei tööta... lihased keelduvad paindumast. nad ei ole valusad, nad ei ole krambis.
sama lugu on kui pean bussile jooksma. no bussile ma ilmselt isegi jõuaks, aga kui on vaja ennast peale seda bussiastmest üles vinnata, siis sinna ma rippuma jäängi.
jällegi jalad ei kuula sõna.
kas keegi oskab Pärnus sellist trenni soovitada ja üldse mis liiki see peaks olema, ma vaatan et võimeldakse igasugustes rühmades jooga, shindo, reiki ma ei oska neid kõiki väljagi öelda.
aga tunnen vajadust ennast füüsiliselt tugevdada ja üksikuna minust asja ei saa, ei mingi kepikõnd ega värk ei ole see.
rahapuuduses ei saa ka kõike trenne läbi proovida.... seega ootan soovitusi, mida teie soovitaksite sellisele äpule nagu ma olen. vererõhk on rahuolekus piiripealne või kriips alla selle, puude tuppa tassimine (3-4 korda kuurivahet käimine) ei tee midagi, aga trepist üles minek - vist rõhk 180 kanti tõuseb kohe. muidugi peale koormust ta jälle langeb, aga tahaks just sellest koormusele reageerivast sündroomist jagu saada.
võiks olla paar korda nädalas.
aga selline et saan ise valida kui palju ma midagi teen ja mitte väga tempokalt.
ei ole enam esimeses noorus, kogunenud on mõned vastikud ülekilod, millest tahaks lahti saada ja samas tugevdada lihaseid. näiteks kolmandale korrusele trepist minek on minu jaoks võimatu, sest teise ja kolmanda korruse vahel jalad lihtsalt enam ei tööta... lihased keelduvad paindumast. nad ei ole valusad, nad ei ole krambis.
sama lugu on kui pean bussile jooksma. no bussile ma ilmselt isegi jõuaks, aga kui on vaja ennast peale seda bussiastmest üles vinnata, siis sinna ma rippuma jäängi.
jällegi jalad ei kuula sõna.
kas keegi oskab Pärnus sellist trenni soovitada ja üldse mis liiki see peaks olema, ma vaatan et võimeldakse igasugustes rühmades jooga, shindo, reiki ma ei oska neid kõiki väljagi öelda.
aga tunnen vajadust ennast füüsiliselt tugevdada ja üksikuna minust asja ei saa, ei mingi kepikõnd ega värk ei ole see.
rahapuuduses ei saa ka kõike trenne läbi proovida.... seega ootan soovitusi, mida teie soovitaksite sellisele äpule nagu ma olen. vererõhk on rahuolekus piiripealne või kriips alla selle, puude tuppa tassimine (3-4 korda kuurivahet käimine) ei tee midagi, aga trepist üles minek - vist rõhk 180 kanti tõuseb kohe. muidugi peale koormust ta jälle langeb, aga tahaks just sellest koormusele reageerivast sündroomist jagu saada.
| kohtingutreener 02. jaanuar 2015, kl 10.18 |
Tere Mari!
Lugesin huviga Sinu postitust. Selgus, et kõige rohkem valmistab sulle raskusi trepist ülesse minek. Südame vaskulaarse resistentsuse tõstmiseks tuleks hakata oma keha regulaarselt treenima. Kuna Sa ei ole enam oma kõige esimeses nooruses, siis soovitan alustada treeningutega väga rahulikult. Kõige odavam ja parim lahendus oleks igapäevane jalutuskäik värskes õhus. Tasapisi vastavalt oma võimetele saab läbitavat distantsi suurendada ja miks mitte ka hiljem tasapisi tempot tõsta. Oluline on seda teha igapäev, olenemata ilmast. Suve alguseks peaks olema organism piisavalt kohanenud, et alustada juba kepikõnniga.
Sinu kohtingutreener
Lugesin huviga Sinu postitust. Selgus, et kõige rohkem valmistab sulle raskusi trepist ülesse minek. Südame vaskulaarse resistentsuse tõstmiseks tuleks hakata oma keha regulaarselt treenima. Kuna Sa ei ole enam oma kõige esimeses nooruses, siis soovitan alustada treeningutega väga rahulikult. Kõige odavam ja parim lahendus oleks igapäevane jalutuskäik värskes õhus. Tasapisi vastavalt oma võimetele saab läbitavat distantsi suurendada ja miks mitte ka hiljem tasapisi tempot tõsta. Oluline on seda teha igapäev, olenemata ilmast. Suve alguseks peaks olema organism piisavalt kohanenud, et alustada juba kepikõnniga.
Sinu kohtingutreener
| mari 02. jaanuar 2015, kl 10.40 |
kõnnin iga päev jala üsna tempokalt, mingi pool tundi. ja kaks korda nädalas pea tund.
aga peale seda olen ka mitu tundi päris läbi.
kevadeti tegutsen aiamaal. jalgrattasõidust olen loobunud, sest niikui sadulasse tõusen, nii kohe hakkab halb, see vist juba psühholoogine probleem.
olen tähele pannud et mõningad tegevused mõjuvad mulle oluliselt halvemini.
näiteks jah, trepist ülesminek, samas allatulek annab palju rohkematele lihastele tööd, kuid sellega probleeme ei teki. ja kaevamine istub mulle oluliselt paremini kui näiteks rehitsemine. talvel võin lund lükata, pole probleemi, kui läbi lume kõndimine on väga vilets.
vaipade kloppimine käsitsi õhus pole raske, aga klopperiga tagumine on meeletult kurnav.
teeks hea meelega kepikõndi, kuid mulle see ei istu. olen terve elu kõndinud üsna kõrgetel kontsadel, aga proovige kepikõndi kontsadel teha. pärast on siuke jalavalu et karju appi ja minust üksi kõndijat ei saa. korduvalt proovitud, asi ei ole võhmas, vaid mulle ei meeldi üksi "kepitada" ja mitte kedagi pole kaasata samuti
aga peale seda olen ka mitu tundi päris läbi.
kevadeti tegutsen aiamaal. jalgrattasõidust olen loobunud, sest niikui sadulasse tõusen, nii kohe hakkab halb, see vist juba psühholoogine probleem.
olen tähele pannud et mõningad tegevused mõjuvad mulle oluliselt halvemini.
näiteks jah, trepist ülesminek, samas allatulek annab palju rohkematele lihastele tööd, kuid sellega probleeme ei teki. ja kaevamine istub mulle oluliselt paremini kui näiteks rehitsemine. talvel võin lund lükata, pole probleemi, kui läbi lume kõndimine on väga vilets.
vaipade kloppimine käsitsi õhus pole raske, aga klopperiga tagumine on meeletult kurnav.
teeks hea meelega kepikõndi, kuid mulle see ei istu. olen terve elu kõndinud üsna kõrgetel kontsadel, aga proovige kepikõndi kontsadel teha. pärast on siuke jalavalu et karju appi ja minust üksi kõndijat ei saa. korduvalt proovitud, asi ei ole võhmas, vaid mulle ei meeldi üksi "kepitada" ja mitte kedagi pole kaasata samuti
| mari 02. jaanuar 2015, kl 10.54 |
kiiruga sai kirja pandud ja ülelugemisel selgus, et nüüd saate minust valesti aru.
õige on , et kui teen kepikõndi kontsadel siis probleeme pole, kuigi kõrvalt on tiba naljakas vaadata, aga madalate jalanõude (trennijalanõude) kandmine on minu jaoks valulik. pärast on jalgades põrgu lahti.
olen aastaid käinud pärnu haigla taastusravis igasuguseid harjutusi tegemas, kuid sellest jääb väheseks. tahaks midagi rohkem ja intentsiivsemat võibolla ?!
õige on , et kui teen kepikõndi kontsadel siis probleeme pole, kuigi kõrvalt on tiba naljakas vaadata, aga madalate jalanõude (trennijalanõude) kandmine on minu jaoks valulik. pärast on jalgades põrgu lahti.
olen aastaid käinud pärnu haigla taastusravis igasuguseid harjutusi tegemas, kuid sellest jääb väheseks. tahaks midagi rohkem ja intentsiivsemat võibolla ?!
| muri 02. jaanuar 2015, kl 11.17 |
Ega igavesti saagi nooreks ja kõikejõudvaks jääda,lepi sellega :)
Põhiline on kaalu natuke vähendada-sellega iseenesest paraneb nii vererõhk kui töövõime.
Pmst oleks kepitamine siiski ideaalne-trenn peaks olema mõõdukas ,ühtlases tempos ja pikaajaline, ükski nn rühmatreening seda ei võimalda.
Trenni tehakse siiski mugavates (spordi)jalatsites.
Trenni "lõbusamaks" muutmiseks on olemas igasugu elektroonilised vidinad.
Kõndimisele lisaks tuleks võimelda-teha natuke jõudu,venitusi,joogat,pilatest jne
Põhiline on kaalu natuke vähendada-sellega iseenesest paraneb nii vererõhk kui töövõime.
Pmst oleks kepitamine siiski ideaalne-trenn peaks olema mõõdukas ,ühtlases tempos ja pikaajaline, ükski nn rühmatreening seda ei võimalda.
Trenni tehakse siiski mugavates (spordi)jalatsites.
Trenni "lõbusamaks" muutmiseks on olemas igasugu elektroonilised vidinad.
Kõndimisele lisaks tuleks võimelda-teha natuke jõudu,venitusi,joogat,pilatest jne
| mari 02. jaanuar 2015, kl 13.00 |
no vot seda kõike ma tahangi teha, aga mitte üksi, vaid grupis.
võib olla ma sellepärast ei teegi trenni, et pole mugavaid spordijalatseid. kodus on ka kasutusel küllalt kõrged toakingad, sest no ei saa mina paljajalu ega ilma kontsata jalanõud kanda. öösel ajab siis valu hulluks.
kus saab Pärnus teha jõudu, venitusi, joogat, pilatest?
tahaks head kohta ja parimat treenerit või aitajat.
muidugi ei saa igavesti nooreks jääda kuigi naistel pidi olema kolm vanuse astet: noorus, teine noorus ja igavene noorus.
kuid ma pole kunagi eriti midagi saanud ega jõudnud, mõtlesin et enne kui 50 kukub, peaks ikka hakkama keha natuke õpetama. mõne arust olen ma juba praegu muldvana kuid hingelt olen noor ja usun et saan hakkama. kuid jah, mure siis ikka kus ja kelle käe all?
võib olla ma sellepärast ei teegi trenni, et pole mugavaid spordijalatseid. kodus on ka kasutusel küllalt kõrged toakingad, sest no ei saa mina paljajalu ega ilma kontsata jalanõud kanda. öösel ajab siis valu hulluks.
kus saab Pärnus teha jõudu, venitusi, joogat, pilatest?
tahaks head kohta ja parimat treenerit või aitajat.
muidugi ei saa igavesti nooreks jääda kuigi naistel pidi olema kolm vanuse astet: noorus, teine noorus ja igavene noorus.
kuid ma pole kunagi eriti midagi saanud ega jõudnud, mõtlesin et enne kui 50 kukub, peaks ikka hakkama keha natuke õpetama. mõne arust olen ma juba praegu muldvana kuid hingelt olen noor ja usun et saan hakkama. kuid jah, mure siis ikka kus ja kelle käe all?
| d 02. jaanuar 2015, kl 14.53 |
| mari 02. jaanuar 2015, kl 16.12 |
Lisa postitus