Mina jätsin suitsetamise maha 12 aastat tagasi. Mingeid kilosid õnneks juurde ei tulnud. Asi oli nimelt lapseootuses ja siis oli seda lihtne teha, lapse tervise huvides. Hiljem ei tõmmanud juba põhimõtteliselt ja jonni pärast, et alustamist vältida, lisaks lapse kasvukeskkonna pärast. Ainuke huvitav aspekt asja juures on see, et isegi 12 aastat hiljem istub väike nikotiinisarvik aeg-ajalt õla peal ja räägib mulle - "vaata kui ilusad suitsupakid. Ja sinu lemmiksuitsud on siin! Ostaks ühe paki, tõmbaks ühe sigareti?
Ainult tahtejõuga surun tunde maha ja siis paar kuud jälle sarvik kadunud. Ja tegelikult on paganama hea (enese)tunne mitte suitsetada, teadmine, et mitte sigarett ei valitse minu üle, vaid mina sigareti üle. Lisaks säästetud raha, aeg ja tervis.
Ülekilodega võitlejatele aga teadmiseks, et ülekilod ei tule mitte alati ainevahetuse aeglustumisest, vaid sageli nikotiinivõõrutusstressist ja sellega kaasnevast pingete maandamise vajadusest, mis avaldub tavaliselt söömises. Eriti suureneb suhkrut sisaldavate toiduainete söömine ja igasugu krõpsude söömine, mõnikord ka kommid. On fakt, et enamik (ahel)suitsetamisest loobujaid hakkavad rohkem näksima, ma ise hakkasin samuti alguses natukene rohkem šokolaadi sööma. Igapäevast menüüd ei tohi aga muuta. Kuigi seda on kerge öelda, kuid raske teoks teha. Nagu ka suitsetamist maha jätta.
Oma mehele pressisin kümme aastat peale, et ta suitsetamise maha jätaks, ahvatles ju ta mindki kogu aeg oma mõnusa aroomiga sigaretisuitsuga, kuigi ta ainult väljas suitsu tegi. Tehke elumuutus, ostke sigarettidele kuluva raha eest hoopis ujula või treeningkeskuse kuukaart (ja raha jääb ülegi), jooge rohkem vett, liikuge rohkem, muutke elurütmi. Minu mehel läks kümme aastat hoovõtuks, et nii toimida ja suitsetamisest loobuda. Nüüd näeb viis aastat vanemana, kuid mittesuitsetajana palju noorem välja, kui viis aastat tagasi suitsetajana.