Kaisin kuu aega tagasi eestis olles psuhoosis. Ma pole kindel kas ma nimetan siin muidugi seda oigesti. Tahtsin seda ammu teha. Olen olnud 1,5 aastat vaba sigarettidest ja siis loomulikult kasutasin patsi. No aga tundub, et suits oli ikka ule minust ja ma hakkasin teda uuesti kiskuma. Olin muidugi narvilisem ja arritusin kiiremin. Nutsin tihedamalt ja pohjuseta. Mees sa ihtipeale nagu tolmas. Peale seda kui uuesti kimusin suitsusi1 pakk ja peale ka oma 5 6 tukki, otsustasin, et aiatab. Rasikan metsikut raha ja alati ei anna eestist ka suitsu vedada, et odavam tuleks. Hingeldan, kui kain, sest ei viitsigi kaia suurt. Toojuures hiilin mitte suitsupausi ajal seda salaja oue tegema. No milleks. Uldiselt ikka vaga jaburaid asju tegin ja ainult selleks, et suitsu saaks teha.
Nuudseks siis kuu vaba. Olen vaga rahul, et ei narvitse, ei karju ei soima ja ei nuta ka. Psuhoos on kas mu motlemist muutnud voi mida iganes aga olen rahulikum, kui isegi siis, mil ma neli suitsu jarjest ara olin teinud.
Mure on mul selles, et ma soon. Kaks kilo on seljas ja hetkel tundub, et saledast naisest saab viimane emasloom oige pea, kui seda ampsutamist jargi ei jata. Magusaisu on kasvanud ja see on kull jube. Pean vist mingeid vitamiine sooma hakkama. Jalutada ei viitsi, on fuusline too ja ei viitsi toesti ohtul veel ringi kondima hakata. Tahaks mingit tarka kuulata, et kas kilod ka tagasi lahevad ja mida teete. Trenn , no ma ei tea. Kas raatsin niipalju raha muu asja peale tuulde loopida. Hetkel premeerin end, et kogu suitsu raha endale puhkuse rahaks.