Eriti häirib suitsetamine teatris. Miks eesti näitlejad ei suuda suitsetamisest nii paljukest hoiduda. Ma ei taha uskuda et igale poole on suitsetamine sisse kirjutatud.
Serjaalides ja filmides ka. Tean suitsetajat, kes ütleb, et kohe peale nähtut, läheb ka ise suitsetama, sest see tekitab isu. Muidu ei tule meelde.
Ise ei ole suitsetaja ja teades suitsetamise kahjulikkusest, olles kokku puutunud selle tõve orjadega ja selle lõpuga, kohe ei saa jätta sõna võtmata.
Moraali lugemine ei aita, aga nii palju võiks olla meie kodumaised teatrid ja filmid puhtad sellest pahest. Just eeskuju ajel hakkavad noored suitsetama. Või siis ka mitte, kui seda kogu aeg näha ei ole. Kas seda on liiga palju palutud, et kodumaised lavastused suitsuvabad oleks?