Olen nüüdseks 8 aastat suitsetaja olnud... ja vanust on 17. Varem ei huvitanud see mind üldse, tundus nagu nii loomulik. Aga nüüd mõtlen, et mu tervis ju tegelikult kannatab selle all. Ma ei taha ju tulevikus väärakaid lapsi. Ja mulle ei meeldi enam suitsetavad inimesed... Ma ise kaasa arvatud. Ma ei tea, miks see nii on. Küsingi, et on teil mingisuguseid soovitusi, kuidas see valutumalt läheks? Kui ma olen kurb või vihane millegi peale, siis ei suuda nagu ennast suitsust eemale hoida ja teen palju, väga palju. Üle paki. Varem tegin muidu nii pakk päevas, viimasel ajal üritan piirduda 5-10 sigaretiga. Mõnikord on selline tunne, et kui suitsu ei saa, siis hakkan ennast lõikama jälle või siis oksendan... :( Neid asju ma tegin varem, siis kui kõige hullem puberteet peal oli - nii 14aastaselt. Viimasel ajal olen suutnud olla korraliku inimese moodi, välja arvatud see suitsetamine.
Vabandan, vanuse poolest oleksin pidanud selle ilmselt noortekasse postitama. Aga seal ei aja keegi suitsetamise foorumis eriti arukat juttu ja on lihtsalt kurjad...
Aitäh, kui oskate kuidagi aidata

ega sa muidu saa, kui ise. st mõtlemises on kinni. kui ma esimesi kordi maha jätsin, siis tuli ahastus peale, et kunagi enam ei suitseta, kõikseoses suitsuga tundus nii lahe ja tore. nüüd jätsin sele mõttega, et lihtsalt pole vaja. et paha on olla selle ori, et otsida näit väljamaal esimese asjana suitsuputkat, paanika, kui suitsud näit keset metsa otsa saavad, et mõne mitesuitsetaja autoga sõites peatusi lunida. lisaks veel haisevad riided ja juuksed. ma tõmbasin nii palju, et nüüd saan põhimõtteliselt 13nda palga aastas kätte. varsti keelatakse kõrtsudes suitsetamine ära, meie kliimaga on väljas suht rõve käia tõmbamas. aga ennekõike pead selleise selgeks mõtlema. kurbuse/viha väljaelamiseks leia mõni asendustegevus (mitte söömine). aga see on ka igaühe enda valida. mina panen tina (eriti suur oht muidugi suitsetama hakata), aga ma kujjutan ette, et mõnele võib abi olla mingist spordialast.

Sa oled see ,kes sa tahad olla, mittesuitsetaja, just kõik ongi mõlemises kinni,sutsetamine tuleb tegelikult päevapealt maha jätta, nagu mina seda tegin. Tõusin üles ja ei mingit suitsu enam, kuigi eelmine päev olin tõmmanud terve paki.
Mulle aitas sellest jamast,riided haisevad ,suu haiseb, mis naine ilus ja kena ma olen ja maksa veel peale selle eest ,et ennast rikkuda, mul hakkas rahast ikka hirmsasti kahju, tegelikult olen selline koonerdis, aga näe suitsu jaoks ei olnud kahju!just mul sai sellest kõigest villand.
Sellest ajast on möödas juba neli aastat, milline rahu ja rahulolu. Tegelikult kui kõik endale selgeks teha ja enda vastu aus olla, sest sa ju valetad endale kui suitsetad, hakkab suits nii vastu,et mind ajab suits oksendama, keha ju teab mis talle tevislik on. edu sulle ja ma väga usun, et sa suudad loobuda, ole tubli, varsti sa juba naerad selleüle,et mis mure sul suitsetamisega oli.

Kui juba lõigud ennast, otsi abi. Tõsiselt. Ma ise ka puntras omadega, aga mitte niimoodi. Kui muud probleemid segavad, ei saa sa loo buda. Tõega. See on väga raske. Mul on alati metsa kiskunud, kui mingi jamps selga lendab...siis jälle panen suitsu ette. Kas sa olid tõesti 9 aastane, kui pläru ette panid????No ei taha uskuda, aga peab. Ise olin nii tatt, siis ka proovisime vennaraasuga "Priimat" kanakuudis, aga see jäigi proovimiseks. Ema sai ju kohe aru suitsuhaisu järgi...

Jah, ma olin 9, kui alustasin. Väga noor ja väga rumal :( Olen praktiliselt kogiu aeg käinud väljas tõmbamas kliimast hoolimata ja sellega ära harjunud. Toas ei saa, suitsuandurid kodus ja vanemad ka ei luba toas. Vanemad muidugi teavad, et ma suitsu teen, aga see ei ole nende probleem, nagu nad ise ütlevad. Ja ütlesid ka siis, kui alustasin. Raha annavad piisavalt, et jätkuks suitsuka ja muuks ka... Janika, mida sa mõtled abi otsimise all? Psühholoogi? Ma ju pole paar aastat ennast lõikunud, ta vast hakkaks naerma selle peale lihtsalt... Ma olen korra psühholoogi juures käinud ühe teise probleemiga ja siis ta ütles, et ma lihtsalt olen nii rumal ja mõtlen liiga palju ja ma parem ärgu mõtelgu endale pobleeme välja :( Kardan veidi tagasi minna...

Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit

http://www.koolis.noolis.com/viewtopic.php?f=23&t=25

ja mis ma selle teadmisega nüüd peale hakkan? Ega ma ei suitsetagi sellepärast, et seal 4000 kemikaali on.

siin paar teemat eespool oli kuidas suitsetamist maha jätta nõelravi abiga. tundub, et nii mõnelgi on aidanud. äkki proovid seda. :)

Mul oli nii, et hakkasin käima hommikuti jooksmas, siis peale jooksu küll ei tahtnud tükk aega suitsu teha, aga millalgi ikka sundisin ennast ja see oli nii vastik, et ma viskasin pooliku koni minema ja enam pole teinud. Ma olin muidugi tükk aega ennem mõelnud, et jätaks maha, aga ei suutnud või siis ei tahtnud. Aga igaljuhul see andis tõuke selle sammu astumiseks.

Enamvähem teades, mis mind eest ootab, läksin poodi, ostsin juua, mingeid küpsiseid ja suure paki tic tac'e. Kui poest välja tulin, läks käsi automaatselt taskusse, et haarata harjumuspärane pakike. Kuid mida ei olnud, seda ei olnud ning siis ma taipasin, et see on vaid pelk haletsusväärne harjumus, mitte vajadus ja siis mõistsin, milline ori ma olen olnud. See andis kindlustunnet, et mina olen nüüd iseenda peremees, mitte aga miski muu.

Kui tuleb hirmus suitsuhäda, joo kõvasti vett, nii et kõht täis ja ei tahagi midagi muud. Ka tic tac on hea sõber, see ei anna kaalus juurde ja simuleerib harjumuspärast imemisliigutust. Ja kui see ka ei aita, siis tuleb ajudega kallale minna - veenda ennast, et kõik suitsetajad on vastikud nõrgad orjad ning kui tekib suitsutahe, siis kes ikka tahaks vabatahtlikult alamasse klassi sattuda?

Ise 18 ja tahaks ka hirmsasti lahti saada sellest, ise olen teinud nii umbes 5 aastat. Olen proovind ka ennem , aga alati iga suurema probleemi peale ikka suits ette ja hea olla. Kuid pole siiamaani veel endast seda tahtejõudu leidnud et see tubakapakk prügikasti visata ja see vastik harjumus unustada. Olen ise proovinud trenniga asendada seda , nädala isegi pidasin vastu . Aga paraku elukaaslane teeb ikka , ja olin jälle samal rajal tagasi :(

Kõikidele asjadele, mis käisid käsikäes koos suitsetamisega, tuleb öelda kategooriline ei.

Kui hommikuti oli harjumuseks juua kohvi ja peale seda teha üks suits, siis tuleb ka sellest loobuda. Samuti ka alkoholile tuleks öelda kindel ei.
Noh vähemalt senikauaks, kuniks see harjumuse tandem oma mõju kaotab.

Usun, et ka lähedastele saab mõista anda, et sinu juuresolekul võiks siiski mitte suitsetada. Kui aga ei suudeta seda mõista, siis ei suudeta tulevikus ka muid asju mõista...

Ja küll mõne aja pärast märkad siis, kuidas suitsetavad inimesed lehkavad jubedalt. Ka sina, kui suitsetad, kas tead?

Slay jutt täitsa õige . Minu juures olekul keegi küll suitsu ei teinud , kuid läksin mehe jaki taskust rahakotti võtma ja hoopis suitsupakk kätte juhtus , siis lihtsalt murdusin . :( Kuid üritan uuesti , seegi juba pool võitu :)

loobuda suitsetamisest tuleb teada selle protsessi kõige tähtsamat omadust - see protsess vajab igapäevast käivitamist, ehk niiöelda ESIMEST suitsu. Siit tulenevalt - tuleb iga päev pikendada hommikuti seda aega, millal ette paned oma selle päeva esimese suitsu. Püüa seda iga päev teha eelmise päevaga võrreldes kasvõi veerand või pool tundi hiljem. Nii jõuadki ajani, mil suits on jäänud tegemata kuni magama minekuni. See ongi ESIMENE suitsuvaba päev. Selliseid päevi tuleb välja kannatada 6 või seitse ja praktiliselt võttes on keha VÕÕRUTATUD suitsetamisest.