Temale: Arvan, kui on suhtes arusaamatusi, kahtlusi jne, siis arutan nendest otse päriselt. Kõik ilus, kaunis ja me ei pea kõike arutama, avaldama siin teiste seas. Ei sosista ma Sulle kõrva, et armastan Sind, sest loodan, et tead seda isegi. Kõike kaunist võiksime jätkata omavahel päriselt:) Kallistan ja head und!

Kas võtad mind enne uinumist kaissu ja sead mu tekki nagu vanasti tegid? Igatsen Sind! :)

Jah

Tuul kallis.. armas torm..vägevaim orkaan..sügavalt sinine meri naudib seda lainete möllu, mille sa enese olemasoluga lood, see on sind ja mind ümbritseva atmosfääri. mitte keegi.. mitte kunagi.. mitte kusagil ei saa olematuks teha neid hetki, mil oleme vaid teineteisele.Meie hetked ja viivud.. need kuuluvad vaid meile.
Kallis tuul ma armastan Sind ja Sina armastad mind. Meie armastus on ilusaim kingitus maailmale.

Nii on.

Temale: Armastame teineteist ja ei lase kõike kaunist, mis meil on (armastus)- mitte kellegil lõhkuda. Need hetked kuuluvad ja jäägu vaid meile. Ongi kõik, mis siin veel öelda oli ja soovin vaid seda, et tulevikus meil kõik hästi läheks, ning mingu ka kõigil teistel hästi!

Tühjad sõnad,mida ei kuule keegi.

parem tühjad kui mittemidagi!

Helesinise mere kapriisne tuul puhumas laineid vahule korallidega kaunistatud merel. Päevad on sõrmede peal üleloetavad, mil laskub jõulurahuolu üle maailma. Meri ja tuul,tuul ja meri. Kas ja kus ja kas üleüldse veedavad jõulud ühes need kaks, kes ilma teineteiseta elu ette ei kujuta, aga ...
Ootan siin reaalseid pakkumisi, kuidas veeta jõulud. Vaataks, kas läheb mõni ennustus siit täide.
Tuul, meri armastab Sind ..armastan nii nagu üks meri saab armastada vaid tuult.

Nüüd sa peksad küll segast. Mis pakkumisi sa siin ootad? Kõik oli kaunis kuni selle postituseni. Tõepoolest räägi otse, kui tahad kellegagi koos aega veeta.

Reaalse vestlusega omavahel (õige inimesega) on võimalik arutada jõuluajal koosveetmisest. Räägin sellest õige inimesega otse reaalis omavahel. Kaunist jõulurahu aega kõigile!

Helesinise mere kapriisne tuul puhumas laineid vahule korallidega kaunistatud rannal... ja sina igatsed endiselt oma läänetuult. Mis sind nii rahutuks teeb? Kust tuul, sealt meel, sa ju tead! Meri seab oma laineid ikka tuule suuna järgi. Ennustama ma ei hakka, aga usun, et kapriisse tuule taltsutamiseks peab meri natuke vaeva nägema, küll see siis leebemaks muutub ja oma teekonda helesinisel merel jätkab... Oi, meri-meri!... Sa ikka oskad siin segadust tekitada ja lugejatele meelehärmi valmistada:) Ootad pakkumisi jõuluks... Eks ma korallide pealt vaatan:)

Jõulude ootuses, aastalõpu kiires ajas meri on vaikselt pinnavirvendusi vaid maailmale saatnud. Pahandanud armastajaid, loobunud lootustest. Nüüd on taas aeg panna valgus sirama mere sillerdustest, et lisada veelgi seda armastuse hellust sellesse kuuma ihaldavasse südamesse ja tundlikumast tundlikuma tuule hinge kõige kaunimatesse soppidesse. Mere armastus oma tuule vastu pole tuhmunud vaid kiirgab veelgi kuumemalt. Lihtsamalt lihtsam oli võtta väheke tuulevaikuse periood, et tuleks nähtavale ka korallide meeletu ilu ja võlu.
Tuul, mu tuul, meri armastab sind.

...on ääretu ja sügav armastuse meri. Meri mu südames on tormiselt möllanud, nii et lained on käinud üle pea, on vangistanud ja isegi lämmatanud. Jääkaas võib tasandada mere metsikuid voogusid, kuid mitte minu südames. Minu süda on nii kuum, et jääl ei oleks kohta südames. Minu süda on Jõuluootuses, mu kallis meri! Mu suurimaks unistuseks oleks oma kalli merega ühte sulada...jah, mu kallis, me peaksime koos olema. Minu süda tuleb sinna, kus on mere suur süda - üle rohuste neemede Sinu juurde pelgupaika...ja võime ka edasi rännata, meri minu südames. Kas mõistsid nüüd?

http://youtu.be/d5C1XqISJhk

Mis ka ei juhtuks,jään Sind alati armastama.Mas!

ILY

Ilusat jõuluaega ja soovide täitumist Sulle!

Ütlesid, et täna on parem, aga vist ei ole. Sinu kurbus muutub üha sügavamaks ja rõõmu jaoks oled end lukku pannud. Miks?

Rõõmu jaoks ei saa kunagi end lukku panna ja ei tohi lasta kurbusel sügavamaks laskuda.

Lubasin eile endale, et mõtlen Sinust ainult head ja suhtun Sinusse eranditult hästi. Ma ei saanud Sulle jõulukingitust teha, olgu siis see kingituseks minult Sinule.

24/7 töötab see saatanlik meie endi poolt loodud varjude maailm, siin iseendale hingamisaega ei anta. Ta on universaalne, kellele auru väljastamiseks, kellele kogemuste saamiseks, paneb mõtlema iseenda üle.
Siin kirjutamine on absoluutne vabadus, kirjuta mida tahad, mõtle mida tahad.

Unustasin lisada vaid ühe pisiasja. Kui mulle jalaga virutad, saad vastu ja mitte selleks, et tahaksin sulle haiget teha, vaid selleks, et kaoks isu mind tulevikus togida. Olgu selle põhjuseks siis kadedus, kurbus või saamatis, mida minu peal tavatsed välja elada. Võta seda kui profülaktilist õppetundi, mis paneb su enne lööki mõtlema, kas ikka tasub. Ole vapper!

Togimine pole minu alustatud ja on nüüd vastastikune.
Sulle edaspidiseks-rõõmsat meelt.

Togimine pole Sinu alustatud? Mhmmm, kas juba nii noores eas on mäluhäired kimbutamas? Ma tõesti ei taha paha. Tahan tagasi oma hingerahu, oma igapäevast rutiini ja saada lahti südamevalust. Ma ei saa nii elada, et Sa seisad igal pool vahel, et Sa oledki kõikjal, et ma ei saa oma mõtteid mõelda, ilma, et Sina selle taustal ei virvendaks. Viimasel ajal on tunded väga piinavaks muutunud ja see tekitab minus paabikat, viha, segadust, ootust ja vajadust Sinu läheduse järgi. Aga ma tahaksin tagasi oma vabadust ja saada vabaks olemast tunnete vang. Kõik see kokku laastab, tekitab süütundeid ja valu. Ma ei taha seds enam!!!!

Saame asjadest nii erinevalt aru. Kui ütlesid, et ahistan sind, jäin mõtlema-äkki ongi nii, aga ma pole seda tahtnud. Minu meelest on põhjus selles, et me pole omavahel rääkinud, see, mis siin toimub, pole normaalne ja kõigest vajalikust me rääkida ei saagi, oled sellest eemale hoidnud. Vaevalt sa seda enam tahadki. Sina oled mind sundinud kirjutama siin, ma ei tunne ennast siin vabalt ja ei kirjuta nii nagu tahan. See ei ole õige koht. Kas jääbki rääkimata?

Ma ju tulin, et rääkida, aga Sul ei olnud julgust seda teha. Ma ei saa ju üksi meid mõlemaid puuduyavast teemast vestelda. Ma ei oska seda olukorda lahendada. Pean samuti õigeks ja ainuvõimalikuks omavahel rääkimist, silmast silma. Aga kuidas?

Kuhu sa tulid?

Andesta, ma ei arva, et Sa mimd ahistaksid. Olen nii solvunud ja haiget saanud, et ei tea ise ka enam mida ja kuidas öelda, et Sind eemale lükata ja sellest olukorrast välja tulla. Tunne, et kogu mu sisemus põleb, võtab meeletult energiat ja paneb tegema asju, mida ma ei uskunud ennast iial tegevat. Vastik on olla...

Kuhu tulin???? Mitte midagi ei ole võimalik parandada kui ei olda valmis oma vigu tunnistama.