Üldiselt: Peale selle, kui mulle halvasti öeldi korduvalt, siis ei ole põhjust minul palumiseks ja peab olema eneses uhkust, et mitte selliste sõnade peale veel temaga rääkida tahaks Leian, et on minul õigus temale selg keerata. Kui ausatan inimest ja saan tema poolt alandavaid sõnu, siis arvan, et parem oleks, kui enam temaga tegemist ei teeks. Inimesega on korduvalt räägitud otse ja tema ei mäleta vestlusi, mida kellegiga on rääkinud. Mõtleb minust halvasti ja ei suuda lõppmatuseni inimesele selgitada, kui ei taha inimene aru saada. Olen olnud truu temale, aga tema mõtleb teisiti. Ma ei hakka siin enam mingeid probleeme lahendama ja kaks inimest teavad ise, mis on nende vahel tegelikult olnud. Ei hakka siin foorumis teda mustama jne. Uude suhtesse ei torma ja pean selle kõik üksi läbi mõtlema. Tuleb elada üks päev korraga ja vaadata, kuidas elu edasi kulgeb. Tean, kui tema sooviks rääkida, siis räägin ainult temaga, aga mitte enam virtuaalselt. Mina temale ei helista, sest ei ole põhjust. Autorile kl. 16. 11: Kui sinu postitus oli suunatud minule, siis ei saa ennast puudutatuna tunda sinu kirjaridadest. Kes kellega suhtleb, see pole minu asi ja ka mina tean ise, kellega suhtlen ja kellega mitte! Ei soovi ma temale halba ja mingu hästi, ning edu ka teistele! Eemaldun siit foorumist:)

Meri-le: Veel kord vabandan, et kirjutasin Sinu teemas ja mingu Sul hästi, et leiaksid oma eluarmastuse!

Sina eelmine kirjutaja!
Oled tõesti vales kohas ja taktitundetu.Tema pole sulle midagi teinud ja jäta ta ükskord rahule.Sinul pole õrna aimugi,mida on tema läbi elanud.Tahaks tõesti teada,kas terve osakond hakkab ära pöörama?Kui ei oska sellises olukorras käituda,siis ole lihtsalt vait.Ma rohkem ei ütle kui 1 kord!

Kui Sa kirjavahemärkide vahele tühikud jätaksid, oleks kenam Su juttu lugeda!

Sinul on aega oma autos kirjavahemärke lugeda.Keegi ei keela.

Kas oled tähele pannud, et sinu tuule puhangud on jäänud järjest harvemaks? Lõpuks pole neid enam üldse. Huvitav, millest see tuleb? Mina arvaks, et väsib ka kõige truuma ootaja süda. Edu unistamisel!

Hommik! Andresele: Ma arvan, et räägid siin vale inimesega ja sina ei tea, mis on tegelikult olnud reaalis kahe inimese vahel, kellest kirjutasin just mina? Ma tean mida on see inimene läbi elanud. Tahan elada oma elu rahulikult ja jäta minnd rahule-seda ütlen sulle 1 kord! Ela oma elu! Mina ei sekku kellegi teise ellu ja võiksid ka minu ellu mitte sekkuda, kui sa ei tea täpselt olukorda! Kui sa peaksid siin veel mind kõnetama, siis ma ei vasta sulle, see oleks lihtsalt mõttetu ja väldin sind. Jäägu sulle oma tõde ja minule oma tõde! Kõike kaunist sulle, selgemat mõtlemist sulle!

Kas sa oskaksid loogiliselt mõelda? Inimene hoiab siin kõigist, kõigest eemale ja sina kirjutad siin, et olgu vait. Ei ole vaja näha ainult ühte isikut kõikjal, kus teda tegelikult ei ole!

To mina arvan autorile.
Vestlusi välditakse siis kuo nende sisu võib panna kellegi ebameeldivasse olukorda. Millest aga on ebameeldiv olukord tekkinud, teavad asjaosalised ise. Argus on tõe mõõdupuu ja vastamata jätmine tõe tunnistamine. Vaikides.

Õhtu, kristalselt külm. Täiskuu vaatamas läbi härmas aknaruudu mere ja tuule innustavaid puhanguid, mis omis nakkavais värskuses kumavates puhangutes ajab isegi selle imelise nähtuse nagu täiskuu, kes oskab valitseda maailmamerd oma tõusede ja mõõnadega, nüüd üpriski segadusse.
Meri nüüd hetkel vaikselt mõnust loksudes näeb sinisilmades ja omas üpriski tundelises hinges vaid ikkagi ja ainult oma tuult, kes oskab panna meres lained helendama ja mere hinge laulma kõige imeilusamaid armastuse viise, mida vaid oma tuule tormides tõmblev meri oskab anda oma armastavale tuulele. Tuul, mu tuul, meri on taas Sinu armastusest kasvanud ja armastab kasvanud armastuses Sind mu armastus, mu tuul.

Täiskuu on lömmi vajunud ja pakane kaanetab merd... Vaikselt, aga kindlalt. Tuul on mõtlik ja vaikiv. Kas puhuda lained möllama või lasta merel jäätuda? Lumehelbed liuglevad laisalt aknaklaasil... Ootavad ehk nemadki tuult, et tuisata kinni juba läbikäidud rajad? Külm on. Ja valusalt vaikne. Kas mere armastusest piisab, et murda tuulevaikus? Tuul ei tea seda, aga annab merele selleks võimaluse.

Mõtleb ja ootab vaikides punase mere kaugeid kaunimaid hääli....Nii palju on öelda veel,ei tuhmu ega külma meie jäätunud rajad...Vaid vaikselt sinu lainete embuses mühan!

http://www.youtube.com/watch?v=1WP7M7hLO9c
Jäätunud jäljed...

sa meri oled väga isekas inimene, enesekeskne, kuidas saad mõelda ja unistada kellestki, samas temaga rääkimata

http://www.youtube.com/watch?v=fJR2LutvQLw

http://www.youtube.com/watch?v=rpogdMWCZGY

Saare naine on hea valik :)))
http://www.youtube.com/watch?v=fDiF0jkXyNE

Siin ei pea lõppmatuseni vastama võõrastele inimestele ja kes tahavad rääkida, need räägivad, vastavad ja saavad vastused omavahel vesteldes. Ei ole mängija siin ja ei ole soovi siia jääda. Annan andeks viimast korda! Kui tema soovib minuga reaalis omavahel rahulikult rääkida, siis on see võimalus olemas, kui ise võtab minuga ühendust. Ei ole siin midagi rohkem öelda. Kõike kaunist kõigile!

See teema on armastuse teema ja siin ei olegi midagi arvata.Siin on kõik kindel ja ilus.Mis on kokku liidetud,seda pole võimalik lõhkuda.Ilmselt ei saa tema hauas ka rahu ja rahu ei saa ka mõni teine süda!

Tuulevaikus ja tuul. Päike ja pilved. Täikuuöö ja kottpime öö. Tormine meri ja sillerdav meri.
Hoidsin Sind kaua kaua oma kätevahel, ise olles kahevahel, kas lasta jälle minna Sinul või miskitki moodi kasvõi poole silbiga anda mõista, et seekord või nüüd lõpuks võiksime jääda ja olla. aga ei .. ju veel polnud see meie aeg. Meie ühinenu ühine aeg see, mis oli nii käega katsutav ja huultega tuntav isegi, veel saabunud.
Tuul, minu tuul. Kuu ongi loodud käima niipidi, et kord lössis ja seejärel jälle ponksilt triksis. Talvel, eriti jääkülmal talvel ja eriti veel kui oled kuskil põhja kaares siis jää katabki mere pinna külma hoovuse peale surumisel. Aga seal jääkülma jää katte all onn ikka ja jätkuvalt see kuum mere süda, mis alati on valmis osa saama tuule hellitavatest puhangutest ja nende imepäraste tunnetega oma kõige salajasemaid ja kaunemaid puudutusi jagama.
Armastan Sind mu meri.. ära iialgi selles kahtle.

Täikuuöö või täiskuuöö? Täi ja täis... on erinevad asjad.

Miks sa seda ei ütle ometigi, teine ootab samuti sind, kuid ta ei suuda ju sinu mõtteid lugeda :)

miks sa siis ei maini seda mulle poole silbigagi mitte????

...oli ääretu ja lai armastuse meri. Neid asju siin tuleb südamega tunda, mitte "miksitada" nagu 5-aastane. Võib-olla mina tunnen, mis siin kirjas.

Meri on mõtlik täna... Nii ka tuul. Kas mere kohal sirab sama kuusirp, mis tuule akna taga, vahe nagu kahe teraga mõõk? Sa lasid oma tuulel minna ja nüüd kahetsed? Ära kahetse, ma olen vaid tuul ja sina meri... Ma olen alati sinuga, ükskõik, kus sa ka ei viibiks :)
Kui tuuled pöörduvad:))
http://www.youtube.com/watch?v=4jjmTQikKbY

Kui ei aita armastus, ei aita miski. Ära sule iial oma südant armastusele!

http://youtu.be/AT0HR2xArx0

http://www.youtube.com/watch?v=2k5DRvrWwM4
Tuul on vales suunas pöördunud...

Südames ja hinges tundnud soojust ja armastust leidis Tuuleke oma õnne Punase mere kaldalt.Ja nii see jääb igaveseks.Vahest külm ja karmilt pöörlev Tuuleke ei tekita enam sügavalt laastavaid torme.Tuulevaiksel ööl keerutab Tuuleke igaveseks oma Punase mere kaldale tagasi"vaatamata" ja"tulemata"!!!
Kallistan Sind!!!

Sa kiidad ennast siin, nagu keegi teine ei oskaks südamega tunda. Kuidas sa siin kellegi kohta kirjutad-nagu 5-aastane? Miks ei tohi inimene küsida? Sulpsad sinna, tänna, kiidad ennast võib olla taevani, kellegi teise mõtteid laidad.