et ei tea kes kellele sõnumeid saadab.Sellepärast on hea ka võõrastele head soovida.Kõik me vajame head sõna ja lohutust kui raske meel.

Tõepoolest, selles seisnebki selle nurga traagika, et kunagi ei tea, kes meie postitusi loevad. Sisimas loodame kõik, et ka adressaat satub siia lugema, kuid 98% tõenäosusega seda ei juhtu kunagi. Siiski, 2% on parem kui 0%, eks sellepärast haarame enamasti tühjust, kinnitades endale, et lootus pole kadunud.

Rahu on südames ja eluga rahul. Kuid millest selline meelemuutus, et äkki nüüd aastaid hiljem on vaja ning vajalik? Tänaseni said elatud ilma südamesõbrata?

tundud väga soe inimene olevat.:)

Olen sinu sõber, aga sina seda ei tea :)

Sa ei ole mu sõber. Ma armastan Sind, aga Sina seda ei tea.

küllap ma tean nii mõndagi.:)

Kui Sa isegi tead, see kahjuks ei muuda enam midagi. See jääb kausta Saatmata kirjad

Küll see üle läheb, pea enam ringi ei käi ja liigesed korras (st põlved). Veidi veel jäänud. Kõigest süda. Mis on teatavasti lihtsalt organ, mis pumpab verd kehas. Vabalt kuulub külmutamisele.

Ka sisaliku tee kivil jätab jälje,
kuigi me seda ei näe.
Iga mõte, mis tuleb ja läheb,
jääb kuhugi alles.
See, mis sa naeratades kinkisid,
võib kunagi otsa saada,
aga naeratus jääb.
Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud,
jääb igavesti ootama.
Isegi ütlemata jäänud sõnad
on mõttes öeldud
ja kuhugi tallele pandud.
Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
saab täita aja ääretud salved.
Kuidas muidu üksainus silmapilk
võib kivi paigalt veeretada.

See, kellele on vähe antud,
kannab seda oma südame kohal.
See, kellele on palju antud,
pillab kõik käest maha.

Kõigi teede pikkus ajas on võrdne.

A.A

https://www.youtube.com/watch?v=BhmacCxqo4g
Muusika ja luule käivad käsikäes :)

https://www.youtube.com/watch?v=lfqGZX6-TFo
Seda mis otsid, ei olegi enam...

me otsime ja jääme alati otsima..kes mida...kes hingerahu, kes südamesoojust, kes mõistmist,kes kodu, kes armukest, kes sõpra, mõni otsib isegi südamesõpra.:)

Oeh, vähemalt üks kunstnik kardab siin tühine olla targemate ligiduses. Mõtleb hetke ja läheb tagasi omasse mulli, loodab et teda seal ei nähta :)

sama tähtis kui tarkus, on südameheadus, empaatia, hingerahu, mis ümbritsevatele jõudu ja usku endasse annab.:)
omas mullis, nagu omas kodus, on hea ja turvaline, aga aeg-ajalt on tore ja huvitav ka külla minna.:)

Külas on küla inimesed, neil on omad sihid ja omad mängud. Kunagi olin hooletu ja muretu, läksin ka omast mullist välja. Nüüd olen palju aastaid hiljem ikka siin teid trollimas. Vahel tahaks lausa kellelegi pahasti öelda, kui küla peale tagasi mõtlen, aga eks ma ise olen ju ise ka süüdi. Pole vaja. Mina neid mänge mängida ei oska, see on minu viga. Omas mullis ei tee keegi haiget ja kellelegi pole vaja ka halvasti öelda. Nii on kõigil parem :)

Sellepärast võin olla sinu sõber, aga sina sellest teada ei saa. See on lihtsalt mäng ja igaüks hoidku ise oma nahka kuidas oskab.

pole kunst

Kui mängus pole loomingut, siis ei saa seda kunstiks nimetada. Paljudes mängudes aga on loomingut suuremal või vähesemal määral.
Males on loomingut suhteliselt vähe. Kunagi oli ehk rohkem, aga praegu on see juba teaduse laadne oma paika pandud avamängudega ja suure hulga strateegiatega. Malest tean ma aga samuti vähe, võin ka eksida.
Teine mäng on näiteks kirjutamine, minu jaoks tundub kirjaniku töö mänguline. Samuti tundub poeedi loomingu protsess mängulisena. Ka sellest tean ma aga vähe.
Mäng võib olla keeruline ja mäng võib olla raske. See ei pruugi olla lihtne ja kerge. Mulle tundub, et mängu teeb keeruliseks selle teadus ja raskeks teeb mängu looming. Teadus võibki olla selline keeruline ja looming võib tegelikult olla raske.
Sellega ütlesin ma nüüd rohkem, kui on hea. See jutt oli keeruline ja võib-olla ka raske. See oli lihtsalt mäng, ma tegelikult ei tea, mida ma räägin :)

Ahjaa, seda nüüd küll jah, et iga looming pole kunst. Seda nüüd küll. Kunst on eripärast tüüpi looming. Aga ka sellest ei tea ma kuigi palju

ei tea, või ei küüni nii süviti (pigem normaalselt) asju nägema?

PuhasKunst Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Külas on küla inimesed, neil on omad sihid ja omad
> mängud. Kunagi olin hooletu ja muretu, läksin ka
> omast mullist välja. Nüüd olen palju aastaid hilje
> m ikka siin teid trollimas. Vahel tahaks lausa kel
> lelegi pahasti öelda, kui küla peale tagasi mõtlen
> , aga eks ma ise olen ju ise ka süüdi. Pole vaja.
> Mina neid mänge mängida ei oska, see on minu viga.
> Omas mullis ei tee keegi haiget ja kellelegi pole
> vaja ka halvasti öelda. Nii on kõigil parem :)

sinu sarnastel on küll raske ilmas elada, kui üks katse aastateks rivist välja lööb. terve elu on võitlus ja võideldes kasvab jõud. või siis elada oma ainukene elu omas mullis..aga see on minu arvates lihtsalt elu ära raiskamine. rohkem julgust, kindlust, jõudu!

neil pole raske elada, teie arvates võib olla.

jätkub kõigile ruumi siin päikese all.:)

https://www.youtube.com/watch?v=FIE17Hv4gO4
tervitustega :)

Kuidas taltsutatakse südamesõpra?

sooja, sõbraliku südamega ikka.:)

selles teemas mõtisklejatele imeliselt sõbralikku aastat!:)



https://www.youtube.com/watch?v=zA3Yucz9gWg

head uut sulle!

Kallis, kas kiri on Sinult? Mõtlen kõike täpselt nii ja tunnen enda südames just nii nagu Sina kirjutad. Me soovime ilmselt mõlemad ühte seda sama tunnet, kuid... ei anna endile võimalust...miks? Ma ei tea..Mul puudub elu nüüd. See võiks olla koos Sinuga vaid...

Minul on nüüd elu ja hingerahu. Sinuta, sest Sina valisid nii. Lõpuks olen mõistnud, et see on ainuvõimalik ja parim lahendus. Olen Sind ammu vabaks lasknud ja Sinust üle saanud. Sama ootan Sinultki. Minu südames on uus tunne, millele pühendun kire ja tulevikulootusega. Mingu Sinulgi hästi ja leia ning hoia tulevikus seda, kes kallis.

Kui südames on üks ja ainus siis ei minda kellegi teisega. Kui sinul on südames uus tunne siis ära talla enam vanal armastusel. See tunne polnud sinult siiras ega tõeline, muidu hoiaks oma vara luku " taga "
On asju, mis häirib tõeliselt!