Sügis ärritab mind. Jälle see sama ring ja need ettearvamatud energiad, mis ei allu tahtele ega mõistusele. Miks see nii on? Millega me sellise karma ära oleme teeninud? Ma ei taha alustada taas seda emotsioonide ahelat, mis laastab ja viib kontrolli ning vabaduse, ma tahan olla iseenda oma ja vaba oma mõtetes ja soovides. Tean ette, et see lõppeb taas kaosega ning kumbki vajab enda terveks tegemiseks palju aega ja energiat. Millal see ometi muutub?
Sa tulid ja viisid mind endaga kaasa. Keha jäi siia, aga hing on Sinuga kaugel ära. Kurb.

Et, seda pole raske kaasas kanda ning teeb paganama happyks!

Inimese vaba valik.Saad seda,mida tahad,vahel ka seda,mida pähe määritakse.Liigsed emotsioonid segavad kainet otsustamist.Kui tead tulemust,siis milles asi?Sul on eelarvamused oma tahte ja möistuse suhtes.Enesekindlus puudub.Kui näed ämbrit,sa ei ole kindel,et see on ikka ämber,enne kui oled sinna sisse astunud?(jälle)

Kati, miks nii sapine?! Mida sa sellega öelda tahad, et toimuks nagu mingisugune ämbrisse astumine? Sa ei ole kunagi minu jaoks ämber olnud, ära nüüd liialda.

see mis õnnetuks teeb, haigeks ja rahutuks on kindlasti ämber.

ei ole kindel enne kui sisse astud?Kordamine on tarkuse ema!

Kas see keeraks Su elu väga peapeale kui me taas suhtlema hakkaksime?

Laske käia.

Tahtmine taevariik, saamine iseasi. Mis vajadus nüüd suhelda on? Kas tuli ja tõrv said korraga otsa?

Pada ei peaks katelt sõimama. Vigu on vastastikku tehtud ja karmilt palju. Tugevad tunded ja emotsionaalne loomus on nii palju pahandust teinud. Tean, et igatsed ja samas ka kahtled. Me ei pea suhtlema kui see Sulle ei sobi, kui sobib, tead mu kontakte. Võimalik, et olengi hetkel liialt liimist lahti ja teen ennatlikke otsuseid. Ma ei tunne end selles olukorras ära ja ei oska paremini käituda. Mul on enda ülereageerimiste pärast piinlik ja halb. Andesta, et olin Sinu suhtes ebaõiglane. Ma tean, et süüdistasid Sind selles asjas alusetult. Kuna varem olid Sina augus ja haarasid mind arutul moel, lükkasin ma ka asjad, milles Sa süüdi ei olnud, Sinu kaela. Kahetsen ja süüdistan end selle pärast tõsiselt. Kui soovid, olen olemas, aga ilma mineviku taaga ja sellega osutamisega. Kui ei soovi, pole midagi teha, elu läheb edasi.

https://www.youtube.com/watch?v=OIPg5M9s-vk&list=PL724678C1F6F16CCA

Mis me nüüd siis teeme? Ühendust luua ma Sinuga ju ei saa, tead seda isegi. Minu plaanil ei olnud ju tegelikult suurt midagi viga, samas, on rahu nüüdseks majas. Vahel ikka mõtlen neile asjadele, Sinule. Ei heida ette midagi, sest häbi on ennastki vaadata. Oeh, hakkasingi sind jälle meeletult igatsema! :(

Kardan samuti me omavahelise energia taaskäivitumist. Ajalugu on korduvalt näidanud selle laastavat jõudu ja hüpnotiseerivat võimu. Ma ei tea kuidas Sinuga, aga minule on veidi aega vaja. Sinu nägemine šokeeris mind sügavamalt kui oskasin arvata ja ma tahaksin mõnda aega oma tunnetes ja mõtetes selgust saada. Jah, ma armastan Sind ikka veel, rohkem kui oleksin oodanud ja rohkem kui endale tunnistada tihkasin. Tean, et kui sama olukord peaks korduma, ei suuda ma Sinust end eemale hoida ja paljas mõtegi võimalikule Sinupoolsele reaktsioonile kohutab mind hingepõhjani. Kardan nii väga taas haiget saada ja samas igatsen hullupööra. Tean, et teist samasugust tunnet ja samasugust lähedust ei koge ma kellegi teisega. Ma lihtsalt vajan Sind liiga palju....

Räägi plaanist. Milles Sinu plaan seisnes?

Igatsen Sind väga, rohkem kui arvata oskad. Miks meil kunagi midagi head välja ei tule? Alati komistame ühe ja sama õppetunni otsa, laguneme koost, saame hingepõhjani haavatud. Me ei suhtlus kätkeb suure solvamisest pikaks ajaks...Kuni mingi segane juhus või energia meid kokku seob ja leiame end taas ühisest unistustemaailmast. Aga mina ei taha enam haiget saada, ma ei taha enam unistada, ilma et saaksin seda Sinuga koos teha. Jagada koos ühiseid hetki, rõõme, muresid ja tegevusi.

illusiooni ja reaalsuse kokkupörge

Kas sellisel puhul oleks võimalik illusioonist reaalsus luua? Ja kui on, siis millisel viisil? Ma väga sooviksin seda. Usun hinges, et kui sama soovivad mõlemad, saab see ka teoks. Kui ühel puudub tähe illusioonist reaalsus luua, jääbki unistustering keerlema.

Ei saa sellest asjast asja. Pidev haavamine hävitab illusioonid.

Kas said rikkaks, kui nr ära bloccisid? Nüüd sae õhtuti pekki! Ausõna!

Asja ei saa siis kui kaob motivatsioon pingutada ja muuta käitumismustreid, mis haavu tekitasid.
Aga alati võib oma uhkes egas edasi praadida ja tundeid allasurudes jäigalt mõistuse häält kuulata, et siis vanaduses ja uhkes üksinduses ennast kanguseordenitega ehtida.
Võtmesõna on paindlikkus ja vastastikune järeleandlikkus. Kui selleks suutelised ei olda, ei saa sellest ka kunagi asja. Ausus ei teeks samuti paha, ka enda vastu aus olemine.

on sul öigus.Mölemad peavad seda soovima.Úks kardab illusioonide purunemist vói tahabki elada illusioonide maailmas,pögeneb reaalse elu eest? Kartes seda,et reaalsus tapab unistused ja illusioonid ning saabub hall argipäev.Ei ole ENDAS kindel.Ei julge teha otsustavat sammu,sest äkki...

Ei saanud. Kahetsen siiani. Mul ei ole Su numbrit ja ei saa ka seda kuidagi. Sa ei ole blokid, vaid kustutatud. Võid igal ajal kirjutada, kui suudad andestada...

To selles. Keda Sa silmas pead, et ei julge teha otsustavat sammu? Ennast? Sel juhul mõistan, miks vapralt distantsile oled jäänud. Arvasin siiani, et põhjuseks on Su kirglik mängulust.
Hall argipäev tuleb igasse suhtesse. Aga suhtes, kus on hingesid ja särts ning motivatsioon olla arenev ning liikuv, ei ole hall argipäev sugugi hall ja tüütu. Asi on siiski müüs ma arvan.

arvasid,aga köik on hoopis illusioon....hall argipäev on masendav.

Palun kirjuta mulle...

Saatsin sulle kuu tagasi smsi, et lahenda see asi ära!
Loll on see, kes põhjust ei leia!

Kirjuta palun sinna kus me viimati suhtlesime.

Sellist teed ei kasuta enam ammu!

Sinu otsus. Kahjuks ei ole Sa mulle muud teed avanud. Las siis jääb nii, nagu on. Ole tubli tupsuke!

Mina ka juba nii ootan, et keegi mulle kirjutaks ja oma igatsusest kõneleks. Aga ära muretse. Ma tulen taas, juba järgmisel aastal, ikka meie lemmik kohtumispaika. ;)