Ei saa absoluutselt aru, kuigi olen porgandipoiss! Kodukoht on lahtine. Kuskil kuusejuure all või, Mutionu majas. Mida te valisite? Riigikogu või Miss Estoniat? Riigikogulane välja ei kärista - tal niigi vähe - tema laps tahab ka banaani saada, mitte ainult teie lapsed.
Sellise jutuga ma saan pohmelli. Tekibki juba närtsinud olek:(
Sellest autosõidust ma üldse ei räägi. Siin peavad juba kirjutamise ajal udulaternad põlema.

Aga ma kastan sind porgandipoiss järjepidevalt, ei närtsi sina kuhugi. Aga mine tea, 29 kraadi sooja lubas? Ole mureta, hoolitsen sinu eest. Muidu saab kehv saak!
Ei sa ei pea tulema kuhugi, kui ei soovi. See pole kohustuslik aga vastuse said kätte!
Tubli 12 points!

Kas igavus läks üle? Niigi palju tolku vähemalt.:(

Niidan sind jalust ja raban sind põlvedest siis pole enam igav!

Miks põlvedest? Kas sulle meeldiks, kui ma sind põlvedest rabaks ja siis niidaks nagu noore odra pikali?

Põlved on sinu nõrk koht ja võtab värisema, kui on vaja kohale tulla. Mulle meeldib palju asju, mida annaks sinuga teha!

Kes sulle minu põlvede kohta sellist laimujuttu ajas. Mul väga julged põlved juba lapsepõlvest saati.
Ma ei saa ikka veel nendest valimistest ja mis seal veel oli aru. Lugesin ka tagant ettepoole, et äkki on mingi salasõnum, kuid ei midagi. Olen pimedusega löödud.

Oled küll jah!
Sina ise kirjutasid kunagi ammu juba, et sellises olukorras põlved värisevad!
Mine vaata nimekirja, meie oleme rahul ning tähistame seda Juulis. Keda soovisime, need saime!
Ikka on hea kokku saada ja natuke tähistada, kui välja ei tehta siis ära toetust oota!
Nojah, sinul hea suur peegel üleval - võid tagant ettepoole lugeda küll!

Pange seda segast teksti aga edasi! Üks räägib aiast ja teine aiaaugust.

Tahaks rääkida aiast, aga igal pool auk ees. Ütleks see põlvisthaaraja midagi konkreetset, millest natuke tuge oma nõrkadele põlvedele saada, aga nagu mingi sodi - paks supp ja vedel praad.
Mis nimekirja ma vaataksin.
Peaksime selle hüppe ikka ära tegema. Tuled ikka ka nagu kokku sai lepitud?

Kõik ei peagi aru saama, kellel vaja - see saab!
Kokkuleppeid on palju sõlmitud ja edasine käik ei toimu siin!

Mul ON vaja aru saada, aga ei jõua ses suhtes kuhugi. Nagu mingis siiamaani tundmatus keeles oleks asja aetud. Valgust, andke mulle valgust!

Oh sa poiss, küll armastus teeb ikka imesid ja pimedaks. Kirjutasin selgelt aga vastust pole? Järelikult pole huvitatud!

Oh sa poiss või oh sa porgandipoiss! Mida ma pean arvama sellisest kirjade vahetamisest. Porgandipoiss ja jätku on konkreetsed tegelased, aga igavon ja väsinud, kuid õnnelik jätsid oma missiooni pooleli või kaaperdati teema kellegi viimasele poolt. Ja siis äkki Tere ise kah!
Kust see välja ilmus? Uus kaaperdaja?
Viimaselega hakkasid porgandipoisil juba soonekesed paisuma, kuid siis ilmus Tere ise kah oma hämara jutuga. Porgandipoiss sattus segadusse - kas paisutada omi soonekesi edasi või pakkida end kokku.

See on nagu sellest vene multifilmist, kus kõik (onu Fjodor, koer, kass ja postiljon) kirjutasid kirjale oma lõigu ja lõpuks tuli sellest kohutav segapuder.

Sul on õigus. Siin ongi vist niimoodi läinud.
Oh neid armastavaid naisi - keel ja pastakas sõlmes.)

Noh porgandipoiss, saab sinust asja või mitte?

Hea multikas oli, põnev on vaadata!

kari segaseid siin koos, kes räägivad kellegagi, keda siin pole ja need, kes siin on arvavad, et räägitakse nendega.

nii ongi?

Astu üle, kui ei meeldi!

Teistel on ilus lugeda!

Huvitav! Uus eelmisele on lahingusse astunud! Jälle kaaperdus.Kas sellist vabariiki me tahtsimegi.
Ei, ei tahtnud, aga läks nagu alati, see porgandipoiss riivitakse ära ja siis peedi või kaalika kallale.
Huvitav, mis asi või ese minust tahetakse vormida? Kas mõni tarbeasi? Või äkki salatisse?

https://www.youtube.com/watch?v=EUKpkpENerE

Laul ootajatele.

Olen õiges kohas. Kiri mulle on saatmata jäänud.

Sa porgandipoiss oled ammu supi sisse riivitud, seega ei saa enam õiges kohas olla.

No oleks imelik ka, kui supi sisse juba kirju saadetaks. "Nõudmiseni" oleks veel eriti veider, kuid ka kuum.

Sa ei oska midagi saadetud kirjaga teha, seega pole mõtet saata. Kuid supil on hea maitse, kui porgand sees on!
Kuum on ka ilma kirja saatmata!

Kirjaga, kallis eelmisele, on alati midagi teha. Kas või lugeda!
Kujutle, et lähed kinno ja film osutub vastupidiselt ootusele äärmiselt igavaks. Siis on hea , kui värske kiri on kaasa võtta - ei pea seansi lõpuni eelistuja kuklakarvu loendama, vaid loed kirja porgandipoisilt.

No kas pole armas? Ikka on? Aga kirja saatja soovib kirja ka vastu saada? Või mis? Sa loed ja näed kirja ära ja ongi jälle ajalugu? Aga see pole midagi pakkuv porgandipoisile ja porganditüdrukule? Rohkem erutust?!

Jumal küll! Vaatan siin pajas nukralt toredaid kaaslasi. Mõni pilgutab mulle lustlikult silma. Aga mina - mul ju kõik julma koka poolt puruks riivitud, pisimgi sooneke. Nüüd jääbki üle vaid saatmata kirju kirjutada ja meenutada endist hiilgust.

Sa paljas porgandipoiss oled ikka armas küll, et lisaks veel natuke soola juurde. See mõte meeldis sulle ja rända edasi öösel. Tean, et soola sa ei kannata ja tulevad soojad kallistused ja enamgi veel. Ilus on....!
Jah kaunid hiilgused on möödas ja jäänud ainult retsept, mille järgi sind paljaks koorida. Muideks, paljalt näed sa päris ahvatlev välja, et õhtuti ikka lasen sinust keelega üle....!

WOW!
Aga enne kui ise hakkan keelega toimetama ja mälestusi hiilgusest kirja teel saatmata jätma, räägin veel sellise tagasihoidliku lookese siit pajast, mis jättis maha märgatava jälje minu eksistentsist.
Nimelt supp sai valmis ja kulp hakkas päris sagedaseks külaliseks. Surusin ennast alati vastu põhja, et äkki pääsen. Pada oli suur ja lihtne oli kõrvale hoida. Ühel õhtul ilmus kahvliga käsi patta ja hakkas sealt frikadelli õngitsema. Kohe ilmus sinna ka märksa suurem käsi, kes lajatas väiksemale vastu sõrmi nii, et kahvel väikesest lapsekäest ära pudenes ja minu kõrvale maandus.
Kuuslin veel kurjustava perenaise ütlust kellelegi Piretile, et mis sa sest supist kahvliga kisud?! Jäta kohe järgi. Kui kõht tühi on, teen sulle võileiva. Piret küsis, et kas frikadelliga. Võiga, kuulsin perenaist vastavat.
Siis pandi pajale kaas peale ja kulus tükk aega, enne kui silmad pimedusega harjusid. Ja nüüd tulebki see, millest kirjutada tahtsin.
Siin põhjas lebades riivituna harjutasin ennast koguma. Nagu Lego või Puzzle. Ühendasin tüki tükikesega, soone soonekesega ja must tuli päris kõlbuline käsi. Õigemini käe laba. Võtsin ettevaatlikult kahvli ja hakkasin pihta. Paari tunni pärast ilutses paja seinal kiri : MMINA OLLIN SIN. Tahtsin oma nimegi veel siina lisada, aga supi sisse sukeldusid pihvikeeramise tangid ja rebisid mult kahvli ära. Olin jõudnud ainult :PORRKA kirjutada.
Hommikul oli tore vaadata, kuidas kuus silmapaari üle pajaserva imetlesid seda meistrtööd.