Kaaluklubi
Süsivesikud
| CO2 02. mai 2007, kl 19.51 |
Igal pool (enamasti) kirjutatakse, et süsivesikud on halvad (jah, ma tean, et häid on ka, aga siinkohal mõtlen pigem maiustusi). Kas keegi oskaks palun seletada, MIKS nad on DIEEDILE halvemad kui valgud ja rasvad (normaalses koguses)?
Jah, valk ehitab kudesid, soodustab seedimist jne -- nii on kirjas jogurtireklaamis ja ehk on ka tõestatud.
Kuid kui räägime konkreetselt kaalust (kcal suuruse toome näitena sama), siis miks on süsivesikud halvemad? Kas neist pole kasu organismile või soodustavad nad tõepoolest ülekaalu rohkem kui valgud? Ses mõttes, et kui süüa teatud koguse lubatud valkude asemel näiteks süsivesikuid.
MIKS ja kas tõepoolest tekitavad pigem süsivesikud "sangasid"?
Jah, valk ehitab kudesid, soodustab seedimist jne -- nii on kirjas jogurtireklaamis ja ehk on ka tõestatud.
Kuid kui räägime konkreetselt kaalust (kcal suuruse toome näitena sama), siis miks on süsivesikud halvemad? Kas neist pole kasu organismile või soodustavad nad tõepoolest ülekaalu rohkem kui valgud? Ses mõttes, et kui süüa teatud koguse lubatud valkude asemel näiteks süsivesikuid.
MIKS ja kas tõepoolest tekitavad pigem süsivesikud "sangasid"?
| lapi tark 02. mai 2007, kl 20.49 |
| epp 03. mai 2007, kl 12.42 |
Igal põhitoitainel on organismis omad (põhi)ülesanded
valgud - ehitusmaterjal
süsivesikud - energiaallikas
rasvad - energiaallikas ja nn. polsterdusmaterjal (näit. neerude ümber on neid kaitsev ja õige koha peal hoidev rasvakihike)
Muidugi on süsivesikud organismile kasulikud, sest energiat on ju vaja, kasvõi selleks, et hingata, seedida, liigutada käsi-jalgu , mõelda jne. Ainult probleem on selles, et kui neid saab rohkem, kui organism päevas kulutab, siis mõnel inimesel pannakse üleliigsed süsivesikud kõik varurasvana "hoiule" ja sealt see kaal kasvabki. Sama lugu rasvadega. Süsivesikuvaese dieedi ülesanne on tekitada energiadefitsiit ja sundida keha võtma energiat varurasvadest (rasva ära kulutama).
Lubatud valkusid süsivesikutega asendada pole tõesti mõtet, sest süsivesikud valkude ülesandeid täita ei suuda, nad ei asenda valke. Rasvad ka ei asenda valke.
valgud - ehitusmaterjal
süsivesikud - energiaallikas
rasvad - energiaallikas ja nn. polsterdusmaterjal (näit. neerude ümber on neid kaitsev ja õige koha peal hoidev rasvakihike)
Muidugi on süsivesikud organismile kasulikud, sest energiat on ju vaja, kasvõi selleks, et hingata, seedida, liigutada käsi-jalgu , mõelda jne. Ainult probleem on selles, et kui neid saab rohkem, kui organism päevas kulutab, siis mõnel inimesel pannakse üleliigsed süsivesikud kõik varurasvana "hoiule" ja sealt see kaal kasvabki. Sama lugu rasvadega. Süsivesikuvaese dieedi ülesanne on tekitada energiadefitsiit ja sundida keha võtma energiat varurasvadest (rasva ära kulutama).
Lubatud valkusid süsivesikutega asendada pole tõesti mõtet, sest süsivesikud valkude ülesandeid täita ei suuda, nad ei asenda valke. Rasvad ka ei asenda valke.
| japi 03. mai 2007, kl 13.05 |
| epp 03. mai 2007, kl 14.07 |
Põhimõtteliselt on keha võimeline valkudest ka energiat ehk siis neid va kaloreid saama, mingi toidu kogu kalorihulk koosneb süsivesikute kalorid + rasvade kalorid +valkude kalorid.
Aga tavaliselt pole valgud priisata, neid muukski vaja. Ja neist energia saamine nõuab ka rohkem vaeva. Kuigi kui muud pole, on võimalik neid ka energiaks kasutada näit. kui inimene sööb ainult väga rasvavaest tailiha, siis ilmselt läheb osa valke energiavajaduse katteks. Aga mõned proteiinidieedi pidajad kurdavad siiski väsimust. Ka jääkaineid tekib valkude ülikülluse korral palju kehasse ja neerud on nende väljaviimisega väga koormatud ja pikema aja jooksul võivad isegi kahjustuda.
Aga tavaliselt pole valgud priisata, neid muukski vaja. Ja neist energia saamine nõuab ka rohkem vaeva. Kuigi kui muud pole, on võimalik neid ka energiaks kasutada näit. kui inimene sööb ainult väga rasvavaest tailiha, siis ilmselt läheb osa valke energiavajaduse katteks. Aga mõned proteiinidieedi pidajad kurdavad siiski väsimust. Ka jääkaineid tekib valkude ülikülluse korral palju kehasse ja neerud on nende väljaviimisega väga koormatud ja pikema aja jooksul võivad isegi kahjustuda.
| nohiseja 03. mai 2007, kl 14.46 |
MIKS nad on DIEEDILE halvemad kui valgud ja rasvad (normaalses koguses)?
Sest dieedi eesmärgiks on anda kehale toiduga vähem energiaallikaid, kui ta tegelikult vajaks. Puudujääva osa peaks ta siis idee järgi võtma rasvaladestusest ja seetõttu sangad muudkui vähenema. Aga rasvasid piiratakse ju ikka ka, valgud ainsana on paksukstegemise patust puhtaks räägitud
Sest dieedi eesmärgiks on anda kehale toiduga vähem energiaallikaid, kui ta tegelikult vajaks. Puudujääva osa peaks ta siis idee järgi võtma rasvaladestusest ja seetõttu sangad muudkui vähenema. Aga rasvasid piiratakse ju ikka ka, valgud ainsana on paksukstegemise patust puhtaks räägitud
| lapi tark 03. mai 2007, kl 17.00 |
| Küsimus 04. mai 2007, kl 13.18 |
to lapitark
sinu loogika järgi oleks parim dieettoit peekon- ainult rasv ja valk!! Sest lipiidid ju väljutatakse ja rasvaks ei ladestu
Tooks ühe äärmusliku (absurdse), lihtsalt teoreetilise näite arutlemiseks. Kumb variant oleks dieeti pidades halvem, kas
a) 550g peekonit (2337kcal,225g rasva, 72 g valku)
b) 3 kg keedetud kartulit (2310kcal, 510 g süsivesikuid, 60g valku)
Ütleme, et kaloreid saab võrdselt, ühel juhul põhiliselt rasva arvelt, teisel juhul süsivesikute. Ja oletame, et inimene vajaks 2000 kcal, et olla nn nullis (PAV) ehk ei võta alla, ei võta juurde
sinu loogika järgi oleks parim dieettoit peekon- ainult rasv ja valk!! Sest lipiidid ju väljutatakse ja rasvaks ei ladestu
Tooks ühe äärmusliku (absurdse), lihtsalt teoreetilise näite arutlemiseks. Kumb variant oleks dieeti pidades halvem, kas
a) 550g peekonit (2337kcal,225g rasva, 72 g valku)
b) 3 kg keedetud kartulit (2310kcal, 510 g süsivesikuid, 60g valku)
Ütleme, et kaloreid saab võrdselt, ühel juhul põhiliselt rasva arvelt, teisel juhul süsivesikute. Ja oletame, et inimene vajaks 2000 kcal, et olla nn nullis (PAV) ehk ei võta alla, ei võta juurde
| lapi tark 04. mai 2007, kl 13.42 |
See ei ole minu loogika, elu on seda tõestanud.Ideaalne suhe oleks valgud:rasvad:süsivesikud - vastavalt 30:40:30. Häid rasvu tuleb süüa rohkem kui süsivesikuid. Mõelge, miks enamustel keskealistel inimestel tekib II tüüpi diabeet - sellepärast, et pankreas on pidevast insuliini tootmisest kurnatud, kuna insuliini toodetakse veresuhkru alandamiseks. Veresuhkur aga tõuseb tänu sissesöödud süsivesikutele kõrgeks.
Toodud näide ei ole kõige parem, kui oleks võimalik valida peekoni asemel lõhe, siis poleks probleemi. Isegi selle näite puhul tuleb valida peekon, kuna ta ei tõsta kiirelt veresuhkru taset, st. ka insuliini taset, samuti seedub kartulitest kauem. Kiired süsivesikud tõstavad kiirelt veresuhkru taset, millele järgneb insuliini eraldumine. Kuna meie organism ei suuda paraku küllalt täpset doseerida vajalikku kogust, siis toodetakse insuliini rohkem kui tarvis, sellele järgneb veresuhkru taseme langemine alla normaalse ja inimene tunneb uuesti nälga ja algabki jo-jo effekt, mis viib pankrease beeta-rakkude kurnamiseni ja II-tüüpi diabeedi tekkeni.
Toodud näide ei ole kõige parem, kui oleks võimalik valida peekoni asemel lõhe, siis poleks probleemi. Isegi selle näite puhul tuleb valida peekon, kuna ta ei tõsta kiirelt veresuhkru taset, st. ka insuliini taset, samuti seedub kartulitest kauem. Kiired süsivesikud tõstavad kiirelt veresuhkru taset, millele järgneb insuliini eraldumine. Kuna meie organism ei suuda paraku küllalt täpset doseerida vajalikku kogust, siis toodetakse insuliini rohkem kui tarvis, sellele järgneb veresuhkru taseme langemine alla normaalse ja inimene tunneb uuesti nälga ja algabki jo-jo effekt, mis viib pankrease beeta-rakkude kurnamiseni ja II-tüüpi diabeedi tekkeni.
| Küsimus 04. mai 2007, kl 14.03 |
njah selle peekoni valisin meelega, esiteks kuna see sõna juba on enamus dieetitajatele külmavärinaid tekitav(lõhe kasulikkus on üldteada ja isegi "näljutajad" väga ei pelga lõhe rasva). Ja teiseks, et sinu arvamust kuulda, nt Gl dieedi (glükeemilise indeksi järgi) järgi on peekon igati hea ja soositud toiduaine, lõhest kohe järgmine, eespool nt ka kanast,singist, tuunikalast(?) ja loomalihast(?). Kartul seevastu igati halb valik. Aprilli "Tervises" oli sellest GL-st just juttu ja ei oska kohe suhtuda, ei teagi mida kuulda võtta mida mitte.
Aga ikkagi ei saa ma aru kuidas lipiidid ei ladestu rasvaks... no pole ju võimalik, et sööd nt lõhe iga päev 4000 kcal eest ja paksuks ei lähe :O
Aga ikkagi ei saa ma aru kuidas lipiidid ei ladestu rasvaks... no pole ju võimalik, et sööd nt lõhe iga päev 4000 kcal eest ja paksuks ei lähe :O
| lapi tark 04. mai 2007, kl 14.59 |
Üleliigsed lipiidid ladestuvad küll rasvana. 1-1,5g/kehakaalu kg kohta on normaalne päevane rasvade tarbimine, 1/3 peab olema küllastunud rasvu.
GI on paras bullshit, kuna erinevad tabelid annavad erinevaid väärtusi ja kui sa teaksid, kuidas need arvud saadakse, siis nõustud minuga. See on pikk jutt, mul ei ole aega seda seletada, aga põhimõtteliselt võetakse grupp inimesi,andakse neile süüa erinevaid toite ja siis vaadatakse veresuhkru muutusi jne.Siis korrutatkse saadud tulemusi ja siis jagatakse, ühesõnaga püütakse laiendada neid näitusi laiadele rahvamassidele. Kahjuks on kõik inimesed erinevad ja nii saadakse tabelitesse erinevad arvud, nii et järjekordne "ämber".
Mis näitesse puutub, siis 500 g peekonit sööd päevas ilusti ära, kehakaal kasvab 500 g, 3 kg kartuleid päevas õnnestuks ära süüa kartulipudruna (kõrge GI) , aga palju siis kehakaal tõuseb :).
GI on paras bullshit, kuna erinevad tabelid annavad erinevaid väärtusi ja kui sa teaksid, kuidas need arvud saadakse, siis nõustud minuga. See on pikk jutt, mul ei ole aega seda seletada, aga põhimõtteliselt võetakse grupp inimesi,andakse neile süüa erinevaid toite ja siis vaadatakse veresuhkru muutusi jne.Siis korrutatkse saadud tulemusi ja siis jagatakse, ühesõnaga püütakse laiendada neid näitusi laiadele rahvamassidele. Kahjuks on kõik inimesed erinevad ja nii saadakse tabelitesse erinevad arvud, nii et järjekordne "ämber".
Mis näitesse puutub, siis 500 g peekonit sööd päevas ilusti ära, kehakaal kasvab 500 g, 3 kg kartuleid päevas õnnestuks ära süüa kartulipudruna (kõrge GI) , aga palju siis kehakaal tõuseb :).
| maie 04. mai 2007, kl 16.37 |
minu arust on iseenesest mõistetav, et ikka rasvad on kurjast. Milleks siis muidu rasvavabad tooted, tabletid nii rasva imendumise blokeerimiseks ja väljutamiseksjne Milleks see kõik kui kurja juur on süsivesik. Mina usun, et 3kg kartulit oleks õigem kui pool kilo rasvast peekonit. Raske uskuda, et juurviljadest ja puuviljadest on võimalik ennast paksuks süüa, pekikärakas ikka hullem :)
| mhmh 04. mai 2007, kl 17.38 |
| ahah 04. mai 2007, kl 17.59 |
Lisa postitus