need kellel trenn, natuke kokkutõmmanud magu, hambapesu ja tee söögiISU (mitte nälja!) ära võtavad, pole vist tõsiselt õgardlusega võidelnud.
ma sünnist saati palju söönud ja terve elu toiduga võidelnud. teen joogat, käin jõusaalis (ja trenn tõstab oi kui hästi isu!), joon aastaid rohelist teed, söön valgurikkaid toite (kuigi need ei maitse), aga ikka on iga päev nii raske, et tahaks lihtsalt alla anda (ka seda on juhtunud ja siis tuleb kaal mühinaga).
samuti ei saa kuskile minna, kuna igal pool on toit, toit, TOIT.
poed, putkad, restoranid, kohvikud - kõigest pean suure kaarega mööda käima.
ma ausalt ei kujuta ette, et jaksan 20 aastat veel nii elada.
ja siis loen siin, et keegi julgeb laisaks ja tahtejõuetuks pidada. paljud (kahju)rõõmustavad, et ainukesed isu vähendavad ravimid müügilt ära korjati...
õelad inimesed olete! ja kunagi karma jõuab ka teieni...