Kas keegi ütleks mulle palun, et tal on sama probleem - et kaalulangetamine on raske ja masendav ja vastik ega lähegi kergemaks? Kõik arstid muudkui räägivad - proovige, ja teile hakkab meeldima! Aga see jutt on ju täielik jura...

Olen viimase aastaga võtnud alla 30 kg. Kõik on tehtud tervislikult, menüü arstide soovituste järgi timmitud, ei ole liiga kalorivaeseid ega ühekülgseid dieete pidanud. Liikumist on olnud palju. Kõik justkui ideaalne, ainult et see toidu piiramine on mulle endiselt TÄIELIK PIIN! Näen maitsvaid toitusid unes peaaegu iga öö, mõtlen neile paratamatult mitukümmend korda tunnis... Olen proovinud nii ja naa. Küll loobunud kuude kaupa kõigest kahjulikust, küll lubanud endale aeg-ajalt väiksemaid "üleastumisi", küll pikema perioodi tagant ühepäevaseid "täna-luban-endale-kõike" päevi. Mitte ükski neist moodustest ei aita karvavõrdki! Varasematel aastatel on käigus olnud ka kroomitabletid ja Reductil, muidugi jälle ilma vähimagi kasutegurita. Ma tahaksin ainult magusat - ja palju-palju ning iga päev! :'( Kommi ja kooki ja saiakesi ja martsipani ja jäätist ja küpsist ja...

Ausalt, mul on alalõpmata tunne, et ma löön käega ja hakkan sööma nii, nagu mulle meeldib. Välimusest põhjustatud kompleksid on tühiasi selle piina kõrval, mida põhjustab magusate ahvatluste piiramine. Ainult tervis ei peaks sellele kaalutõusule vastu, nagu juba varem tõestatud - mis on ka ainuke asi, mis on mind seni veel järjel hoidnud. Aga tunne on selline, et nüüd kohe-kohe ma murdun. :(

Palju sa siis kaalusid kui 30 kg. alla oled saanud. Mingi üle 100 :) Ma isiklikult arvan, et selle nimel, et olla piitspeenike küll end näljutada ei tasu. Mis siis paha on kui igapäev natuke magusat sööd ja sealjuures nii 70-75 kg. kaalud. See on tõesti kohutav piin kui muudkui end pidevalt piirad.

Lisa oma toidumenüüsse häid rasvu, mis sisaldavad oomega-3 rasvhappeid ja saad lahti oma magusaisust.

minul on ka vääga vääga raske magusat piirata, kuid kui suuur isu peale tuleb siis lähen kohe peegli juurde ja panen endale selle riide selga millesse ma kunagi mahtusin ja nüüd jälle mahtuda tahan. Ja kui ma vaatan, et wow ma olen tõesti peenemaks jäänd siis tuleb tahtmine tagasi.
Aga vahetavahel magusat ikka saab lubatud..

Edu!

Aitäh kõigile, aga paistab, et ei leia ma siit kohe esimesel õhtul vist mõistjaid...

to ?: Algkaal oli 105 kg. Arstide poolt tunnustatud tervisliku normkaalu saavutamiseks on vaja maha võtta veel 4-5 kg. Kahjuks ei ole mul nii, et sööks iga päev natuke magusat ja kaal püsiks normis. Või oleneb muidugi, mida nee "natuke" kellegi jaoks tähendab. Kui ma iga päev ühe kompveki või ühe tüki šokolaadi sööksin, siis see tõesti ei teeks olulist kahju, aga see oleks ju lihtsalt narrimine! Ausalt, NII natuke magusat süüa on veel raskem, kui sellest üldse loobuda.

to lapi tark: Nagu ma kirjutasin, olen ma väga põhjalikult järginud kõiki arstide soovitusi - ja loomulikult kuuluvad minu menüüsse nii mono- kui ka polüküllastamata rasvhapped (sh ka Omega-3-tüüpi rasvhapped) piisavas koguses. Üllatus-üllatus, see ei mõju!

to üx: Riietest ja üldse välimusest on mul sügavalt suva, tuleb tunnistada. Nii et peeglil pole minu üle võimu. :( Tervis on ainuke asi, mis mind natuke motiveerida suudab, sest olen alles noor ja tahaks lapsi saada ja nende õnneliku lapsepõlve nimel ka ise terve olla. :(

tunnen sulle kaasa, aidata ei oska millegi muuga, kui et kiita su raudset tahtejõudu! ausalt raudne enesekontroll, kui selline hull isu tegelikult on , aga saan ka aru et see väsitab sind ja ei lase kaalukaotusest tegelikult rõõmu tunda, oled sa miskit psühholoogi proovinud? väidetakse et kõik on kõrvade vahel kinni, imelik et õige toitumise ja vitamiinide ja ja muu olulise manustamise juures sul ikka niimoodi nälg kummitab.
on ju olemas veel kirurgiline tee , näiteks mao väiksemaks lõikamine , aga see vist jälle liiga drastiline.
ise ka peaks kõvasti kaalus maha võtma , aga puudub see raudne tahtejõud , oled ju väga tubli , ära sa nüüd ainult murdu!

mõtle nii, et kui nüüd järele annad, siis ei ole ju mingit põhjust, mis sind peataks (kui tervis ka enam ei motiveeri). seega ei peatu su kaal enam mitte 105 juures, vaid tõuseb lõputult. ja see on teada, et inimese rasvamass soodsates tingimustes tõusebki lõputult, kuni lihtsalt organid vastu ei pea ja sured. arvatavasti peaksid siis millalgi jälle piirama hakkama, kui surra ei taha või teistele koormaks olla (see veel eriti hull variant, kui lähedased peavad sind paksuse tõttu sind hooldama hakkama). sinu puhul kummitab just selline must tulevik, kuna "Ma tahaksin ainult magusat - ja palju-palju ning iga päev! :'( Kommi ja kooki ja saiakesi ja martsipani ja jäätist ja küpsist ja..." piir kaob ja ongi kõik. sul polegi muud valikut, kui elu lõpuni loobuda "heast" söögist või siis see teine variant. kuna praegu oled nii palju alla saanud, ole tubli ja usu, kui 150 turjal, saad aru küll, millest loobusid, aga oi, kui raske tee on tagasi.

Tee endale huvitav elu! Kas sa pole märganud, et kui on põnevat tegemist, ei tule söök meeldegi. See on ikka see teleka ees päeva õhtusse venitamine, kus iga natukese aja tagant midagi head-paremat tahaks.
Mõtle, mis sind huvitab, millega tegelda tahaksid, tee endale tihe päevakava ja palju lihtsam on oma isudele vastu seista,

nõus sassuga, otsi tegevust, mis mõtted eemale viiks, keep yourself busy

lisaks võib tegu olla muudest teguritest tingitud stressiga - katsu see elimineerida

to'natuke õnnetu
ühine meiega ,koos on kergem ,sest paljud on läbinud kõik need etapid,võta minu mailile ühendust !

magusaisuga on minul ka raske võidelda. olen 172/75 ja üritan ka oma"päästevööst" lahti saada. söön lahjemat,tegin isegi seda kapsa-sibula suppi.ainult supist ei ela .söön tihadamini ja vähem.teen ka kõhulihaseid ja midagi ei mõju. masendav. see ajab magusaisu peale

Ilmselt oled ennast kinni mõelnud. ehk aitab nt selline mõttekäik: ma võin omale kõike lubada, aga praegu eelistan seda veidi edasi lükata ja vaatan kaua ma saan olla ilma magusata. see on minu vabatahtlik valik ja kuna magus on kogu aeg võtta, võin seda ka teha. vahel kui olen tahtnud teha koormusevaba päeva, siis mõtlemine, et vaatan kaua suudan olla ainult vee peal, on aidanud mind teha veepäeva. nii kui hakkan mõtlema, et issand-issand homme ei saa süüa, kasvab söögiisu lakke ja õgin hoopis topelt. ära keela endale magusat, vaid eelista seda mitte süüa kohe ja praegu. endale millegi keelamine teeb selle ju topeltahvatlevaks. loodan, et said mu mõttekäigust aru. jõudu sulle!

minul on probleeme hoopis soolasest loobumisega. magusast ma suurt ei hooli. tahaks hoopis "hiinakasse" sööma minna, hamburgerit, pitsat, friikartuleid. aga ei saa.

olen 172/90 (2 nädalat tagasi olin) ja kasutan teist nädalat reductil-i. esimese nädala tulemus: -3 kg. teine nädal saab varsti täis, siis kaalun uuesti.

kirjutasid, et reductil sind ei aidanud. kas söögiisu ei läinud alla? minu puhul toimib see isulangetajana väga edukalt. mitte miski ei ahvatle- tihtipeale unustan õigel ajal süüagi, ja kui siis avastan- et oi, kell on juba 15 ja ma pole lõunat veel söönudki- siis istun nõutult külmkapi ees ega leia sealt midagi söömisväärilist. no ei ole isu ja kõik. täna hommikulgi sundisin end 1 võileiva ära sööma. laual ilutsevad kõiksugu kommikarbid, mis sünnipäevaks toodi (ka suur karp raffaello komme, mis on minu lemmikud)- aga käsi ei tõuse neid avamagi.

tahan ka kaalus alla võtta, kuna juba vaevavad mõned terviseprobleemid, kuigi olen alles 24. lapsi ka ei ole veel, aga varsti oleks aeg. paksuna lihtsalt ei jaksa midagi teha.

teemaalgataja, kui vana sa oled?

siiski kiidaks sind- oled ju nii palju juba alla võtnud! 30 kilo- vapustav. kas need viimased 5 kg on tõesti nii määravad?

to mmm: see, et üldse ei söö, on ka väga halb. süüa tuleb õigeid asju ja kui organism hakkab saama õigeid toitaineid, siis sellised saastasöömishood kaovad. ei usu, et tablett aitab, sest see ei kõrvalda ju liigsete kilode põhjust ja hiljem võib anda hoopis topelttagasilöögi. tervislikust toitumisest on ju nii palju jahutud, kuidas te kullakesed, siis ikka veel midagi ei ole õppinud? kui ise ei tea, vaata nt soome 3-st saadet "oled, mida sööd" - seal on väga konkreetsed nõuanded. või mine raamatukokku ja võta vastavasisulisi raamatuid (seda veregrupi-jura ära võta) ning uuri, kuidas organism toimib. mõtle kõigepealt, mis asi sind sunnib oma kallist keha kohtlema nagu kompostihunnikut. kui põhjuse teada saad (usu, see on su peas), siis läheb juba lihtsamaks. raffaellod kingi ruttu ära, sest sa ei saa süüa, mida kodus pole.

hiljuti oli mingis saatekavas järjeartikkel,et mis stressid mille järele söögiisu teevad!jumala õige jutt oli!et mis problad panevad magusat sööma,ja mis kalaisu teeb jne.
See oli vist TV-teleleht.

to kk: ega sa ei mäleta, kus see oli? mul viimasel ajal hull kalaisu kogu aeg, äkki ongi mingist probleemist põhjustatud?

kas saaksin ka eraviisiliselt teema algatajaga kirjutada?