Ploomist soovitan meie pere lemmikut Emma Leppermanni, ei vaja tolmlejat lähedusse, väga suured, maitsvad heledad viljad, haiguskindel ja ka talvekindel. Ka kõige vingemal ploomiaastal meie peres ükski Emma purki ei jõua, kõik pistetakse nahka.
Pirnidest parim Pepi (pisike puuke väikeste maitsvate viljadega).
Valge klaarõun on küll klassika, aga tema vili ei säili kaua, samuti ei sobi küpsetamiseks.
Sügisdessert on meie pere vaieldamatu lemmik (suured, mahlased magusapoolsed viljad), suveõunadest Krügeri tuviõun (roosade põskedega mahlane magushapu vili)ja talvesortidest Tellissaare (hea säilivusega, maitsev kollane, võtab vahakihi peale).
Need siis meie pere lemmikud ja mittespetsialisti sordikirjeldused.
Aga kui ruumi vaid ühe õunapuu jaoks, siis on lahenduseks perepuu. Perepuu vajab küll oskaja kätt võra kujundamisel ja sellega ei pruugi päris algaja toime tulla.