sain endale talumaja. seal on palju õunapuid. kõik on üsna kobedad. Aga minu arust ei ole sellisel kogusel mõtet. tahaks hakata seda kuidagi korrastama, tahaks teha korraga ja kiirelt. tekkisid küsimused, kuidas ma kevadel saan aru, mis sortidega üldse on tegu? ei tahaks et sügisel olen fakti ees, et aias on 10 sibulat ja 1 mingi muu sort. minu oskamatu silm ütleb, et nad on erinevad, aga täpselt kindel ma pole. ise ei ole ma mingi tegija, seega kõigepealt teen plaani ja siis otsin tegija. kui ma olen välja selgitanud mis sordist on mu puud, siis vaatan selle järgi, milline kõige viletsam puu või viletsama võraga, siis selle lasen maha saagida. et puud oleksid hõredamalt. ei oska vanust öelda, ega seisukorda ise hinnata ka. seega , peaksin alustama sortide tuvastamisega. aga lõikuse peaks kevadel ära tegema. vot kuidas teada, mis sordid on?

Mina jätaksin esimesel aastal kõik nii nagu on. Puud ja põõsad, lillepeenrad, kõik laseks olla edasi oma koha peal. Siis näed, mis missuguse puu otsas kasvab, missugused ilupõõsad on ja missugused püsililled kus. Kui ise õunasorte ei tunne, siis saate sellelegi pihta, kui näete, missugused õunad millise puu otsas. Minu meelest on väga kurb, kui kohe hakatakse välja juurima, teadmata, mis seal üldse kasvab. Elan ka talumajas. Algul kui sinna kolisime, tegime ka ümberkorraldusi, umbes nii, et teerada hoopis siit ja lilled hoopis siia. Imestama pani see, miks mõnda lille või põõsast seal ei kasvanud kuigi oli vana taluaed. Kui siis ise istutasime ja ümberkorraldusi tegime, selgus, et kõik mis enne oli, oligi õige.Tee pidigi sealt minema ja need lilled/põõsad ei tahtnudki seal kasvada. Mõelge enne hoolega. Kiiruga ei tule midagi head, aega on. Jõudu ja jaksu!

OlenTiinaga sama meelt, ära esimesel aastal mingeid suuri muutusi tee, tegeliku pildi aiast saad alles suvel. Vaatan aknast praegu oma aeda, no ei saaks õiget ettekujutust kui poleks suvel näinud. Ja ei kujuta ette, kuidas raagus õunapuude järgi sorte määrata.

mul pole aega oodata. mul on vaja kevadel juba otsustada.

Mina soovitan samuti oodata ja vaadata, mis sordid aias kasvavad.
Ka mina sain viis aastat tagasi maakodu omanikuks, kus suur õunaaed. Arvasin ka, et pooled puud võtan maha. Siinkohal saan tänada oma naabrit, kes soovitas, oota ja vaata, kuidas puud üllatavad. Kutsusin teadja inimese, kes tegi puudele lõikuse ja õpetas neid hooldama. Minu jutu mõte on, et ära kiirusta, mõtlen seniajani, kuidas ma kahetseks kui need suurepärased, häid vilju andvad puud oleksin mõtlematult hävitanud. Anna oma puudele võimalus.

Anna aega mida võtta ja mida jätta! Meil üheltpoolt aias jätsime üleühe, sest oli liiga tihedalt, aga teiseltpoolt midagi, vanaisal seal head sordid, ütles ema ja me ei võtnudk! Kuldrenet ja suislepp...

Sain ka paar aastat tagasi vana taluaia omanikuks.
Ega kevadel ei olegi võimalik aru saada, milline puu väärib alles jätmist ja milline mitte. Kui just väga kuivanud on, siis võid ju maha võtta. Aga üldiselt saab alles mitme aasta pärast pildi selgeks, kui kõik õunapuud on vähemalt korra õunu kandnud. Soovitan teha lihtsalt hoolduslõikuse ja siis oodata ja vaadata, mis sügisel otsa tuleb. Praegu kindlasti veel saega kallale ei läheks.

sügisel õuna ju ikka näost alles näed, kes/mis ta on, mitte enne.
loen teie postitusi ja heldimuspisar tuleb silma: keegi veel hoolib õunapuudest.
sageli on aga just nii, et uusasukas/suvitaja alustab uut elu "kõige nõrgemate" hävitamisest. saag õunapuudele sisse ja maha. plats puhtaks. et ei võtaks ruumi, ei ajaks lehti, ei peaks tülika saagiga jahmerdama... tegelikult, mis see minu asi on (kuigi naabrina tean ja mäletan vbl veel , kuidas eelmised elanikud neid puid pidasid ja hoidsid), aga siis tehakse niisugust "mooodsat värki", et kuivanud tüvad jäetakse alles, kas kätepesunõu hoidjaks, lauajalaks või muidu postiks. just neid viimaseid on valus vaadata. üks kõva mees saagis maha 200aastase metsõunapuu, mis iga kevad õitses nagu hull. näe, ei mahtunud "elu peremehe" hinge.

Hiljem oleme püüdnud vaid noorendada ja hõredamaks võtta võrasi! Koguaeg on teha midagi!

Lisan veel, et õunapuu, mis tuli maha võtta, tema asemele tõin uue, noore puukese. Nii heastasin ma võetud puu hinge. Vähemalt mõtlen nii. Need vanad, väärikad õunapuud, kes meile oma imelisi vilju pakuvad, nende vilju sõime veebruarikuu lõpuni.Teinekord on nii, et vanade puude sordid on tänapäeval haruldased. Meil on üks vana-vana õunapuu kelle vilju maitstes kõik imestavad selle imelise maitse üle .. Palun anna puudele võimalus.