Aianurk
Sahhalini kirburohi
kizu 22. juuli 2007, kl 12.14 |
Kaaskannataja 22. juuli 2007, kl 15.02 |
Pane naabri aia piirile ette mingi ränk kaitse, ntx 50cm laiune katuseplekiriba. Meil jäi sellist värki üle vana maja korrastamisel kui panime uue katuse.
Siis edasi on nii, et oma aias hakkad seda jubedikku järjekindlalt võsakirvega välja raiuma, roundupitama, lihtsalt noori kasve üles kiskuma. Meie tegime veel nii, et kolisime kõik oma armsad püsi- ja sibullilled ajutiselt teise aiaotsa ja siis Mees kaevas nädal aega seda naabri aiaäärt labidaga u poole meetri sügavuses ümber,kusjuures mina korjasin valvsalt kõik juurumbrohud (seesama kirburohi, naadid, orasrohi) välja ja teen seda IKKA VEEL. Kui maapind kord läbi kaevatud ja pinnas pehme, siis saab vaenlase lihtsa vaevaga üles tirida ja see kaevamine ja korjamine on meil käinud ikka paar aastat. Alles nüüd hakkavad tulemused näha olema. Omast kogemusest võin väita, et see jubedik ronis minu krundi kaudu kõrvalnaabrite juurde, vahemaa u 10 m (mõni juurejupp jäi minu aias ellu, elukas tuli lõunanaabritelt ja levis läände väikse kaarega), kuigi siis minul teda enam ei olnud. Nüüd kindlustasin ennast ka läänenaabrite eest.
Hoiatan veel mõnede parasiitide eest: See nn õnneristik e aed-jänesekapsas (oxalis) - nii punaste kui roheliste lehtedega ja väikeste kollaste õitega, mille iga varrejupp võtab juured alla ja õitseb juba 2-3 cm kõrgune taim, mille seemned valmivad hirmkiirelt ja lendavad laiali.
Üks sõnajalaliik, mis levib risoomidega ja ronis meile naabrite juurest. Taas aitas tuntud kautseplekk.
Kõrge maasikas, ehk nn aedmuulukas, muulukast tunduvalt suurem ja tema moodi viljadega (mis kunagi söödavat nägu ei omanda, vaid kuivavad valgest peast ja puistavad seemneid, lisaks levib see juurevõsunditega)jubedik.
Ka igasugused maikellukesed tasuks vähemalt lillepeenrast eemal hoida ja sügavate tõketega piirata.
Kõikvõimalikud looduslikud lemm-maltsad (Virk-Liisu sugulased, kuid väiksemate õitega), mille kaunad plõksatades lahti lähevad (lastele meeldib neid plõksutada!).
Margareeta (mahe-lahe- irW) e pellis perennis, tuntud muru-umbrohi, aed-lõosilm (meelespea), viola tricolor (looduslik liik), aquilegia (nii looduslik kui sordid), kollane karikakar ja härjasilm (karikakrale sarnanev valgete õitega looduslik taim).
Siis edasi on nii, et oma aias hakkad seda jubedikku järjekindlalt võsakirvega välja raiuma, roundupitama, lihtsalt noori kasve üles kiskuma. Meie tegime veel nii, et kolisime kõik oma armsad püsi- ja sibullilled ajutiselt teise aiaotsa ja siis Mees kaevas nädal aega seda naabri aiaäärt labidaga u poole meetri sügavuses ümber,kusjuures mina korjasin valvsalt kõik juurumbrohud (seesama kirburohi, naadid, orasrohi) välja ja teen seda IKKA VEEL. Kui maapind kord läbi kaevatud ja pinnas pehme, siis saab vaenlase lihtsa vaevaga üles tirida ja see kaevamine ja korjamine on meil käinud ikka paar aastat. Alles nüüd hakkavad tulemused näha olema. Omast kogemusest võin väita, et see jubedik ronis minu krundi kaudu kõrvalnaabrite juurde, vahemaa u 10 m (mõni juurejupp jäi minu aias ellu, elukas tuli lõunanaabritelt ja levis läände väikse kaarega), kuigi siis minul teda enam ei olnud. Nüüd kindlustasin ennast ka läänenaabrite eest.
Hoiatan veel mõnede parasiitide eest: See nn õnneristik e aed-jänesekapsas (oxalis) - nii punaste kui roheliste lehtedega ja väikeste kollaste õitega, mille iga varrejupp võtab juured alla ja õitseb juba 2-3 cm kõrgune taim, mille seemned valmivad hirmkiirelt ja lendavad laiali.
Üks sõnajalaliik, mis levib risoomidega ja ronis meile naabrite juurest. Taas aitas tuntud kautseplekk.
Kõrge maasikas, ehk nn aedmuulukas, muulukast tunduvalt suurem ja tema moodi viljadega (mis kunagi söödavat nägu ei omanda, vaid kuivavad valgest peast ja puistavad seemneid, lisaks levib see juurevõsunditega)jubedik.
Ka igasugused maikellukesed tasuks vähemalt lillepeenrast eemal hoida ja sügavate tõketega piirata.
Kõikvõimalikud looduslikud lemm-maltsad (Virk-Liisu sugulased, kuid väiksemate õitega), mille kaunad plõksatades lahti lähevad (lastele meeldib neid plõksutada!).
Margareeta (mahe-lahe- irW) e pellis perennis, tuntud muru-umbrohi, aed-lõosilm (meelespea), viola tricolor (looduslik liik), aquilegia (nii looduslik kui sordid), kollane karikakar ja härjasilm (karikakrale sarnanev valgete õitega looduslik taim).
nojah 22. juuli 2007, kl 19.18 |
Kaaskannatajaga sajal käel nõus:).Eriti nende ilusate aga ülbete parasiittaimedega.Mul kasvab piibeleht vana autokummi sees,mille kaevasin kurguni mulda,et näha ei oleks.Vat see on selline ilus ümmargune klump juba kuus aastat olnud.Võimalik,et mu aia kasvutingimused pole talle ka kõige meelepärasemad,kuivavõitu.Aga sahhalini kirburohu vastu ei aitagi midagi kui kõik naabrid sellega ei võitle.Ise saad ainult oma aias teda tõrjuda:(Olen näinud vana mulda täisaetud betoonist valatud keldriauku,mille betoonseinast see kirburohi rändama läks.Parem oleks temast hoiduda aga mõned ei mõista selle nuhtluse täit ulatust ja ilus on ta sunnik ka.
? 22. juuli 2007, kl 20.15 |
k 22. juuli 2007, kl 21.11 |
kizu 23. juuli 2007, kl 10.12 |
Tänud, st. jätkan samas vaimus, naabrid õnneks võitlevad sellega samamoodi. Vast kahepeale saab kunagi lahti. Ja see sunnik võib olla nii ilus kui tahab, meil varjutab ta päikest ning ei sobi muu aiakujundusega kohe üldse mitte. Eks ma nokin ja kaevan edasi, Roundupi muru sees ma kasutada ei taha (aia äärest sai küll KÕIK puhtaks mõneks ajaks....).
njah 23. juuli 2007, kl 16.38 |
aga mulle meeldib 24. juuli 2007, kl 12.33 |
mina lõikan lillepenrast pikemad varred maha, kui on suvi, aga sügisepoole las vohab - ainukesed õied, mida meiepere okt lõpu sünnipäevalisele sünnipäevahommikul oma aiast lõigata saab ;-P
ja seoses koera ja koer-poisi ühistegevusega aias , on meie kirburohud üldjuhul nüüd viimastelaastatel kuni 30cm kõrged.
ja seoses koera ja koer-poisi ühistegevusega aias , on meie kirburohud üldjuhul nüüd viimastelaastatel kuni 30cm kõrged.
spets 24. juuli 2007, kl 14.52 |
kirp 25. juuli 2007, kl 22.54 |
Ka minu aias kasvab kirburohi. Läbi suve ilus roheline ja dekoratiivne, sügisel kenad õied. Tean inimesi, kes lausa ise istutasid selle taime oma aeda. Tuhat korda parem kui naat, võilill või kassitapp. Mingit jama ei ole kui tahd piirata, kaeva välja või kärbi võrseid. Aga proovi kasvõi võilillest lõplikult lahti saada - võimatu.
Sulle lihtsalt ei meeldi see taim, aga umbrohuga taimeatlased teda küll ühte patta ei pane. Jõudu umbrohuvaba aia rajamisel:)
Sulle lihtsalt ei meeldi see taim, aga umbrohuga taimeatlased teda küll ühte patta ei pane. Jõudu umbrohuvaba aia rajamisel:)
nii ja naa 28. juuli 2007, kl 00.42 |
minu aiaääres kasvab ta ka. Minule öeldi, et see on ameerika kirburohi. Mulle väga meeldib, on seal kasvanud juba 6 aastat, varjab aeda naabrite uudishimulike pilkude eest oma suure kasvuga...ja alles nüüd saan siit teada, et ... nuhtlus??!!
Paar taimeotsa on suvel sellest hekist 50 cm kaugel murust nina välja pistnud, need niidan muruniitajaga maha ja ei mingit nuhtlust ja naabritel ei näe ka seda vohamas.
Paar taimeotsa on suvel sellest hekist 50 cm kaugel murust nina välja pistnud, need niidan muruniitajaga maha ja ei mingit nuhtlust ja naabritel ei näe ka seda vohamas.
Siksu 23. juuni 2012, kl 10.09 |
Selle taime nüüdne nimetus on konnatatar. Varem nimetati kirburohuks vôi ka pargitatar. Konnatatraid, mis eriti invasiivsed, on 3 liiki - jaapani, himaalaja ja sahhalini konnatatar. Sahhalini oma kasvab kõige kõrgemaks (4,5 m), himaalaja oma jääb kõige madalamaks (1,5-2m). Meil ka aias, aga ei ole kunagi soovitud piiridest edasi levinud.
eid_15333dc4b9f950 28. aprill 2015, kl 11.31 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2 |
Aile435 22. mai 2015, kl 12.27 |
BeataRatsanik 16. mai 2022, kl 08.13 | Registreerus: 3 aastat tagasi Postitusi: 4 |
Lisa postitus