Aianurk
kliivia ei õitse ?
sii 10. mai 2010, kl 09.48 |
rafaello 10. mai 2010, kl 14.58 |
clio 10. mai 2010, kl 21.06 |
provintsist 10. mai 2010, kl 22.03 |
sii 11. mai 2010, kl 19.10 |
clio 11. mai 2010, kl 22.52 |
Lo 12. mai 2010, kl 00.38 |
Mina sain aasta tagasi sünnipäevaks ja nüüd on peale selle mitu korda õitsenud. Sain märtsis, siis loomulikult õitses. Siis viisin rõdule ja seal õitses jälle. Novembris õitses ja nüüd kevadepoole tõstsin aknalauale ja seal läks ta eriti suureks ja lausa tumeroheliseks, ning õis oli päris võimas. Kastan peaaegu iga päev ja alt. Kallan alumise taldriku vett täis ja ta kasutab selle kiiresti ära.
provintsist 14. mai 2010, kl 21.10 |
Liina 11. november 2010, kl 22.24 |
ja minul 12. november 2010, kl 14.47 |
copy paste googlest 18. november 2010, kl 20.08 |
Kliivia (Clivia)
Kasvukoht valge, kaitsta otsese päikese eest. Imeilusad õied. Kliivia, klassikaline toataim, vajab korralikkku hooldust, mille eest ta tasub ilusate oranzikaspunaste õitega. See amarülliliste sugukonna igihaljas taim tunneb ennast kõige paremini natuke savikamas kompostmullas. Kliiviale on veidi raske asukohta leida. Kui tahetakse, et ta õitseks, peaks ta põhimõtteliselt olema kogu elu ühes ja samas kohas ning valguse suhtes ei tohi kunagi muuta. Kõige parem olekski ta asetada sellise akna juurde, kuhu otsene päike langen vaid hommikul ja õhtul. Vajab keskmiselt 15c temperatuuri ja kuiva õhku. Puhkeperioodi on kliivia kaasa toonud oma kodumaalt. Septembrist jaanuarini vajab kastmist äärmiselt vähe, muld peaks olema kuiv. Ka muidu ei talu kliivia seisvat vett. Veebruarist juulini väetatakse umbes iga kümne päeva tagant. Ilusad oranzid õied ilmuvad korralikult hooldatud kliiviale tavaliselt veebruarist maini, mõnikord harva teist korda augustis-septembris. Ühes ja samas õisikus võib olla isegi 20 erineva suurusega õit. Noored taimed istutatakse ümber igal aastal, vanemad harvem. Iga kord vahetatakse ka pott suurema vastu. Kastmise ja väetamisega tehakse algust alles siis kui 60 cm kõrgeks kasvava kliivia õisikuvarb ulatub lehtedega ühele kõrgusele. Taim on pärit Lõuna Aafrikast, seetõttu on ta õitsemisaeg meie jaoks ebatavaline-nagu lumi jaanipäevases Johannesburgis!
Kasvukoht valge, kaitsta otsese päikese eest. Imeilusad õied. Kliivia, klassikaline toataim, vajab korralikkku hooldust, mille eest ta tasub ilusate oranzikaspunaste õitega. See amarülliliste sugukonna igihaljas taim tunneb ennast kõige paremini natuke savikamas kompostmullas. Kliiviale on veidi raske asukohta leida. Kui tahetakse, et ta õitseks, peaks ta põhimõtteliselt olema kogu elu ühes ja samas kohas ning valguse suhtes ei tohi kunagi muuta. Kõige parem olekski ta asetada sellise akna juurde, kuhu otsene päike langen vaid hommikul ja õhtul. Vajab keskmiselt 15c temperatuuri ja kuiva õhku. Puhkeperioodi on kliivia kaasa toonud oma kodumaalt. Septembrist jaanuarini vajab kastmist äärmiselt vähe, muld peaks olema kuiv. Ka muidu ei talu kliivia seisvat vett. Veebruarist juulini väetatakse umbes iga kümne päeva tagant. Ilusad oranzid õied ilmuvad korralikult hooldatud kliiviale tavaliselt veebruarist maini, mõnikord harva teist korda augustis-septembris. Ühes ja samas õisikus võib olla isegi 20 erineva suurusega õit. Noored taimed istutatakse ümber igal aastal, vanemad harvem. Iga kord vahetatakse ka pott suurema vastu. Kastmise ja väetamisega tehakse algust alles siis kui 60 cm kõrgeks kasvava kliivia õisikuvarb ulatub lehtedega ühele kõrgusele. Taim on pärit Lõuna Aafrikast, seetõttu on ta õitsemisaeg meie jaoks ebatavaline-nagu lumi jaanipäevases Johannesburgis!
aga 15. jaanuar 2011, kl 15.07 |
arvan 15. jaanuar 2011, kl 19.42 |
eid_15329528686c1a 09. november 2020, kl 11.50 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 1 |
Agneke 27. november 2020, kl 11.01 |
Agneke 27. november 2020, kl 12.22 |
Lisa postitus