Et mitte muutuda egoistlikuks smart-assiks? On ok, kui 18 või 22 aastane räägib, et ei taha (veel) lapsi saada, vaid ennast arendada, õppida, töötada õpitud erialal, kuhugi jõuda oma karjääriga. Kui juba 28 aastane seda räägib, tundub see kuidagi egoistliku halana, sest kui inimene on juba vähemalt 10 aastat iseseisev olnud ja ainult endaga tegelenud ega ole ikka veel enda arvates täiskasvanu ning lausa jube tundub see, kui palju lapse saamine ja kasvatamine tema ajaressurssi raiskab ega lase tal väljas käia, millal ta iganes tahab, siis ei saa sellest kuidagi teistmoodi aru saada. Valmisolek ei ole isegi enesetunde küsimus, kõigil on kahtlusi, ja kas üldse saab kindel või valmis olla asjadeks, mida ei ole varem kogenud.
Ja ma ei usu, et lapse saamine takistaks karjääri tegemast, kuigi jah, aeglustab seda mõneti küll, samas pole ju vahet, kas aeglustus on enne või peale 30ndat eluaastat. Ja karjääri võid kuni surmani teha:).