IVF-iga seoses tuleb kohe kindlasti korduvalt endal kohal käia, siis saab ka retseptid jm. Seda ei tehta niisama ehku peale, arstil peab olema pidevalt ülevaade, mis Su kehas toimub (ultraheliuuringud, vereanalüüsid sõltuvalt skeemist). Samuti tuleks ravimid osta kohe sealtsamast kliiniku juurest apteegist (või mõnest teisest apteegist, mida arst soovitab), sest need ravimid on nii spetsiifilised, et ka Tallinnas ja Tartus on ainult paar-kolm apteeki, kus neid müüakse. Saab muidugi ka teistesse apteekidesse tellida, aga see võtab tavaliselt päevakese või paar aega, kuid seda aega ei pruugi olla - neid süste tuleb teha väga täpselt kellaajaliselt arsti ettekirjutuste järgi.
Kas ja milliseid protseduure eelnevalt tehakse, oleneb Sinu tervisest ja arsti otsusest. Endo puhul võidakse näiteks soovitada uus laparoskoopia teha, aga võimalik ka, et mitte. Võimalik, et enne IVF-i korratakse hormoonravi, aga võimalik ka, et mitte.
Mis nüüd rahasse puutub, siis praegu on IVF ikka hästi soodne. Riiklikus kliinikus protseduurid tasuta (varem tuli ka nende eest tuhandeid välja käia), samuti hüvitab riik nii protseduuride kui ka ravimite raha piiramatu arv kordi. Veel paar aastat tagasi oli ülim piir nii protseduuride kui ka katsete puhul kolm(!) korda elus, ja kui kolme katsega rasedaks ei jäänud, siis oli kõik. Edaspidi mitte ainult ei jäänud ravimihüvitised ära, vaid ka protseduuride eest tuli maksta täishinda, nagu polekski haigekassa kindlustust ehk miinimum 25 000 krooni üks katse (enamasti aga ligi 35 000), kusjuures tagasi ei saanud sellest midagi! (Või noh, heal juhul ca 2000 krooni täiendavat ravimihüvitist.)
Nii et praegu IVF-i kontekstis raha üle nuriseda on minu meelest patt. Me kõik hoiame hinge kinni, et suures säästutuhinas ei üritataks jälle IVF-i soodustusi ära võtta.
Kui vaja, tuleb võtta aega raha koguda. Või laenata. Laps on seda väärt! Või kui ei ole, pole mõtet IVF-i ette võttagi.