Mina tahaks küll sellises eas naist, 35-40, kes last veel sooviks.
Kuidas muidu me eesti rahvast hoiame?! Aga siiski, tohutult tore on see, kui väike armas lapsuke peres kasvamas, isegi saad seejuures tuhat korda sellist energiat, mis hoiab ka vanemad lapsevanemad vormis ja aktiivsed. Mina näiteks tunnen end peale seda, kui lapsed suureks said ja lõplikult pesast välja lendasid, üsna sandisti. Olen mõelnud ka sellele, et kusagilt lastekodust endale lapse võiks võtta, aga arvan, et üksikule (vana)mehele siiski ei anta, kahjuks.
Seega tunnengi end siin nii kasutuna, et polegi nagu miskit lootuskiirt, ilmselt tulebki hoopis end veelgi rohkem end töösse pühendada, vbolla ka välismaale üldsegi ära kolida....
Aga lootma peab, ehk siiski leian kedagi, kellega lapse kasvatamisest rõõmu võiks tunda.

Tahaks samuti veel korra isaks olla.
Lapse materiaalse toetamisega poleks probleemi... Selle muide garanteerib lisaks tööandja.

30 aastasena võiks juba üks laps olemas olla. Ei maksa lapsesaamist kaugesse tuleviku lükata. Hiljem võib rasestumisega raskusi olla. Parem kui juba kahekümnendates hakata vaikselt titeteoga pihta. Sest ei tea ju kui kaua see beebi tulek aega võtab.
See muidugi lihtsalt minu arvamus. Eks igaüks teeb ikka nii nagu tema heaks arvab.