Mida teha kui mees tahab last ja ise nagu ka tahaks,aga ei suuda kõige raseduse,sünnituse ja imikuga hakkamasaamise raskuste kõrval näha midagi positiivset

Kellel on emakas?
Kui sa ei ole endas kindel, ära rasestu.
Koera tahavad ka kõik lapsed, aga hiljem on ikka emme-issi need, kes teda jalutamas ja pissitamas peavad käima.

Kui sa näed, et selles pole midagi positiivset, siis nii see ongi. Ära kuula teisi kuna laps jääb sulle kui mees ükspäev ära läheb...

Miks ni äkki jääb isale

no mehe rõõmuks olen nõus ta saama,tean et laps saaks hea isa ja se mulle peamine

On selliseid isasi küll aga harva leidub.
Rõõmu pärast pole mõtet last saada, see midagi enamat kui ainult rõõm. Aga muidugi oleneb inimesest, mõned saavad lapsi lihtsalt niisama...

miks ma lootsin et keegi minust aru saab ja ütleb kuidas sellest hirmust üle saada ja täita oma unistus saada laps

Nüüd siis juba unistus või? Teemat alustades sa ütlesid "nagu ka tahaks,aga ei suuda kõige raseduse,sünnituse ja imikuga hakkamasaamise raskuste kõrval näha midagi positiivset". Siit ei loe mittekuidagi välja, et lapse saamine oleks sinu unistus. Pigem ikka, et mees tahab ja sina ei ole üldse kindel. Kui see on sinu unistus, tõesti SINU, siis hirmust üle saamiseks soovitan internetis ringi kolada ja lugeda nt teiste noorte emade kogemusi, blogisid, hankida võimalikult palju infot raseduse/sünnituse/beebi hooldamise kohta.. eks siis vaikselt mida rohkem tarkust juurde tuleb seda vähemaks jääb hirm :)

see et ma ei näe midagi positiivset tähendabki seda et ma kardan lihtsalt meeletult seda kuidas ma kõigega hakkama saan,ja peaks ütlema et igasugu kirjanduse lugemine ainult süvendab hirmu

kui vana sa oled?

lilleke, eks vähem või rohkem on neid hirme olnud igal naisel enne esimese lapse saamist. Või elus esimest langevarjuhüpet tehes. Või sukelduma minnes. Või mis iganes uue kogemuse eel. Mida suurem uus kogemus, seda suurem hirm. Hirmudest saab aga üle neile vastu astudes, endasse uskudes. Mõtle, et enne sind on emaks saanud sajad miljardid (?) naised, sa ei ole kellestki kehvem, väga paljudest oled aga parem, sest teadvustad endale, mis tulemas on. Väga paljud seda ei tee.
Luban sulle, et kõik sinu hirmud ja negatiivsed kogemused saavad sajakordselt tasutud ja ununevad, kui hoiad ükskord kätel seda pisikest imet. Ja kui su kõrval on toetav ja armastav mees, on rõõm seda suurem, sest oled kallile inimesele kinkinud midagi sellist, mida ta on üksnes sinult soovinud ja mida üksnes sina oled suutnud talle anda.
Edasi tuleb rõõm esimesest sulle pühendatud naeratusest, esimesest kõhulipööramisest, esimesest roomamiskatsest, esimesest hambast jne, jne, jne. Muret tuleb ka, sellest ei ole pääsu, aga rõõmu on rohkem, luban sulle seda.

miljardid naised on sellega hakkama saanud. soovitan võtta kohe alguses sihiks kaks või kolm last, siis ei ole esimesega vastutus nii suur :)
kirjanduse lugemisega on nii, et mõni inimene avastab meditsiinientsüklopeediat lugedes endal kõik maailma haigused :))
lapsest on nii palju rõõmu, et loomulik pabistamine jääb selle varju. peaasi, et sul on toetav mees; hea oleks, kui ka ema, õed, sõbrannad jt, kellele vajadusel südant puistata või nõu küsida.

Laps ise ongi see positiivne asi. Kes ütles, et hea asi peab kerge olema? Iga magamata öö on tuleviku nimel. Olen 3 lapse ema ja tean, mida räägin, enda seisukohast. Kui juba enne seda hirmu sisestada, siis pole sa kunagi valmis emaks saama. Ole hirmudest üle. Kui tunned, et pole valmis, pole vaja kiirustada. Iga uus asi tekitab kahtlusi ja hirme, sellest saab üle juba rasedana olles. Kui ma esimest korda rasestusin, ei teadnud, mida oodata. Aga ma ei mõelnud grammigi päevast ette - tuleb mis tuleb, ega see tulemata jää - nii mõtlesin mina. Hetkel vanim 12 aastane ja enam ei mäletagi neid raskusi. Võta aega, sest laps pole mänguasi, mida saab tüdimuse korral ära visata...kui oled noor, siis aega terve maa ja ilm lapsi saada.