Lapsesoov
Arstid ei tee välja
MureMari 25. november 2019, kl 15.28 |
Tere. Pöördun murega kuna loodan leida kogemustega inimesi kes on sama läbielanud ja oskavad soovitada mida ma peksin tegema. Olen 34 aastane. Olen nüüdseks aastaid üritanud rasestuda.mul on olnud 2 peetunud rasedust. Aborte 2( tableti abordid seoses peetunud rasedisega. Muid aborte pole olnud ja rasedus vastaseid pole kunagi tarbinud)Mõlemad rasedused peetusid 7 nädalal. On tehtud geeniuuringuid ja igasugu muid uuringuid miks mul ei õnnestu rasestuda. Ainuke anomaalia mida avastati on sadulakujuline emakas. Arstid väidavad,et see mu eripära ja operatsioone sellel puhul ei tehta. Kuigi internetist olen leidnud vastupidist infot. Nüüd 8novembril pidid hakkama päevad. Nädal aega mul valutas kõik niii nagu kohe kohe hakkavad päevad. Kõik väsimus ja tujukus ma ajasin algavate päevade peale. Kuigi mees ja ema hakkasid küsima kas ma ikka kindel kuna ma tahtsin asju mida ma tavliselt ei söö...mul tekkis hirmus tahtmine süüa heeringat sibulaga mis minu jaoks pole norm kuna ma ei söö kala eriti ja heeringat .......see lõhn juba iseenesest ajab südame pahaks tavaliselt. Ma ajasin kõik päevade peale kuna nii varjalt ju isusid ei tekkigi. 10 kuupäeval päevad polnud ikka veel alanud.....tegin rasedus testi ja oh ime.....2 triipu. Üks neist suht hele kuid selgelt näha. Paar päeva hiljem olid ikka veel emakas krambid nagu päevad peaksid hakkama. Hakkasin muretsema ja tegin veel ühe testi....triip oli heledam kui enne....kuna valud jätkusid ka ma olin suht mures
. 17 novembril hakkas mul määrima ja ma tegin veel teste. Kokku ajavahemikus 8-18 november tegin 6 testi millest 3 oli positiivset ja 3 negatiivset. See ajas mind segadusse kuidas on võimalik et testid vaheldumisi näitavad erinevaid tulemusi. 18 novembril pöördusin emosse kuna hakkas tulema tugevalt verd ja valutas vasakul pool ning pea käis väga tugevalt ringi...oli tunne et kohe minestan.....esimene mõtte mis tekkis pähe oli emaka väline rasedus.Minu imestuseks mind ei võetud isegi vastu. Öeldi, et rasedus on arvatavasti nii väikses staadiumis et nii kui nii midagi näha pole ja võeti järgmiseks nädalaks esimene number günekoloogi vastuvõtule. Selle ajani käisin ma veritsedes ja valudega. Tööl olla oli ka väga raske kuna pea käis ringi meeletult. Helistasin vahepeal teisse emosse ja sealt öeldi mulle et kuna 6 st testist kolm näitas negatiivset tulemust järelikukt ma pole rase!! Ja et need on väga hiljaks jäänud päevad. See ajas mind ausalt öeldes depresiooni...kuidas võib panna diagnoosi mind nägematta ja eeldada kodu testidest mis mul viga. Mul pole kunagi päevad hilinenud rohkem kui 3 päeva max. ma saan aru et mu hingeline seisund ei huvitanud kedagi aga sellist asja oodata ma ei oodanud kuidagi. Käija valudes oli minu jaoks mõistmatu. Ma küll talun valu ja üritan valuvaigisteid mitte võtta aga toohetk ...ma ei teadnud isegi kas ma tohingi võtta. Kas olen rase või ei ole. Kui ma lõpuks jõudsin arstile ootas mind veel suurem kurvastus. Ta ütles mulle, et kuna mul ikka veel verejooks ei hakka ta vaatama mind vaid ootab kui veri vaibub siis ütleb kas see oli rasedus mis katkes või on rasedus säilinud. Ootan siis vastuvõttu. Praeguseks on valud peaaegu üle...vahel annvad veel märku endast ja all vasakul on ikka veel selline paisunud tunne. Ise arvan et see oli raseduse katkemine. Kuid midagi kindlalt väita ma ei saa enne kui saan arstile. Kolleegidelt olen kuulnud et mõndasid rasedaid pannakse sünnitamiseni haiglasse et säilitada rasedust ja et sadula kujulise emaka diahgnoosil tehakse ka operatsiooni. Minule aga räägitakse vastupidist ja kindlaid vastusid ma ei saa. Kas ma tõesti sattun lihtsalt valede arstide otsa? Kas on veel neid inimesi keda jäeti murega üksinda valudesse piinlema ilma vastusteta. Ma saan aru et minu puhul loota et pannakse haiglasse polnudki. Tahtsin lihtsalt saada südame rahu ja teada kas tegu on rasedusega või ei ole ja ma võin võtta valuvaigistid et natukenegi leevendada valu. Vahel loen nettist kuidas mõni kirjutab, et 4 rasedus nädalal pa di haiglasse jne.....kuidas see võimalik pn kui mind 5.5 nädalal isedi ei vaadarud läbi et kindlaks teha valu põhjused. Võibolla olen tõeti loll ja reageerin üle kuid aeg tiksub ja soovitud last ma ei saa kuidagi. Vahel on selline jõuetuse tunne peal et kui arstid löövad käega äkki siis ka peaks lööma käega. Mitte anda endale lootust ja läbielada neid jubedaid kogemusi üksteise järel.
. 17 novembril hakkas mul määrima ja ma tegin veel teste. Kokku ajavahemikus 8-18 november tegin 6 testi millest 3 oli positiivset ja 3 negatiivset. See ajas mind segadusse kuidas on võimalik et testid vaheldumisi näitavad erinevaid tulemusi. 18 novembril pöördusin emosse kuna hakkas tulema tugevalt verd ja valutas vasakul pool ning pea käis väga tugevalt ringi...oli tunne et kohe minestan.....esimene mõtte mis tekkis pähe oli emaka väline rasedus.Minu imestuseks mind ei võetud isegi vastu. Öeldi, et rasedus on arvatavasti nii väikses staadiumis et nii kui nii midagi näha pole ja võeti järgmiseks nädalaks esimene number günekoloogi vastuvõtule. Selle ajani käisin ma veritsedes ja valudega. Tööl olla oli ka väga raske kuna pea käis ringi meeletult. Helistasin vahepeal teisse emosse ja sealt öeldi mulle et kuna 6 st testist kolm näitas negatiivset tulemust järelikukt ma pole rase!! Ja et need on väga hiljaks jäänud päevad. See ajas mind ausalt öeldes depresiooni...kuidas võib panna diagnoosi mind nägematta ja eeldada kodu testidest mis mul viga. Mul pole kunagi päevad hilinenud rohkem kui 3 päeva max. ma saan aru et mu hingeline seisund ei huvitanud kedagi aga sellist asja oodata ma ei oodanud kuidagi. Käija valudes oli minu jaoks mõistmatu. Ma küll talun valu ja üritan valuvaigisteid mitte võtta aga toohetk ...ma ei teadnud isegi kas ma tohingi võtta. Kas olen rase või ei ole. Kui ma lõpuks jõudsin arstile ootas mind veel suurem kurvastus. Ta ütles mulle, et kuna mul ikka veel verejooks ei hakka ta vaatama mind vaid ootab kui veri vaibub siis ütleb kas see oli rasedus mis katkes või on rasedus säilinud. Ootan siis vastuvõttu. Praeguseks on valud peaaegu üle...vahel annvad veel märku endast ja all vasakul on ikka veel selline paisunud tunne. Ise arvan et see oli raseduse katkemine. Kuid midagi kindlalt väita ma ei saa enne kui saan arstile. Kolleegidelt olen kuulnud et mõndasid rasedaid pannakse sünnitamiseni haiglasse et säilitada rasedust ja et sadula kujulise emaka diahgnoosil tehakse ka operatsiooni. Minule aga räägitakse vastupidist ja kindlaid vastusid ma ei saa. Kas ma tõesti sattun lihtsalt valede arstide otsa? Kas on veel neid inimesi keda jäeti murega üksinda valudesse piinlema ilma vastusteta. Ma saan aru et minu puhul loota et pannakse haiglasse polnudki. Tahtsin lihtsalt saada südame rahu ja teada kas tegu on rasedusega või ei ole ja ma võin võtta valuvaigistid et natukenegi leevendada valu. Vahel loen nettist kuidas mõni kirjutab, et 4 rasedus nädalal pa di haiglasse jne.....kuidas see võimalik pn kui mind 5.5 nädalal isedi ei vaadarud läbi et kindlaks teha valu põhjused. Võibolla olen tõeti loll ja reageerin üle kuid aeg tiksub ja soovitud last ma ei saa kuidagi. Vahel on selline jõuetuse tunne peal et kui arstid löövad käega äkki siis ka peaks lööma käega. Mitte anda endale lootust ja läbielada neid jubedaid kogemusi üksteise järel.
Kristel678 28. jaanuar 2020, kl 11.05 |
Lisa postitus