Nahhuijaa nuushna....nagunii me sureme kõik üksinda ja see pole kunagi rõõmusündmus. Mis kuradi vahet mul on kas keegi seisis selle augu kõrval kuhu mind kastiga lükatakse või kas minu haual kõrgub mustast marmorist ja kullatud tähtedega sammas või hoopis umbrohi.
Loeb hoopis see, et sa oma lühikese elu jooksul suudaks ajada kokku vähemalt niipalju nodi, et vanaduses ei peaks hooldekodus mädanema vaid saaksid osta endale "õnneliku lõpu". Ja oled sa kindel et su oma võsukesed sind vanadekodusse jalust ära ei tõsta kui õige aeg on käes?? On seda piisavalt nähtud.....ei taha keegi seniilset vanainimest endale koormaks kaela, olgu või oma ema-isa. Loota võib praeguse maailmakorra seisuga ainult iseendale. Kui endaga ise hakkama ei saa siis oledki omadega perses....olgu sul neid lapsi kasvõi terve armee.