Kuulge inimesed te unustate et kunagi see laps küsib kes on ta isa ja miks teda pole...Kas ka teie tahaksite ilma isata kasvada, vaadata kuidas teistel lastel on olemas isad....Miks te tulevase lapse seisukohta ei taha mõista

Activia, ma pole teismeline. Aga sina?

unistaja jääbki vist elu lõpuni unistajaks!

to meremees mehed tulevad ja lähevad iga normaalne naine peab sellega arvestama ja arvestama ka sellega, et vajaduse korral peab olema suuteline ise lapse üleskasvatama

No aga vaata, kui paljud lapsed kasvavad tegelikult ilma isata, ehkki isa nimi on sünnitunnistusel olemas.

Kui sa valid välja sobiva mehe ja temaga asjast räägid, siis enamasti abi ei keelata.
Ja otse loomulikult vöib ju eelnevalt lasta testida suguhaiguste suhtes.
Muidugi oleks hea inimese tausta teada, ja poleks paha, kui tal juba oleks oma lapsi - siis on vähemalt möningane töend, et ta ei kanna mönda eriti kurja pärilikku haigust.

proovi igasugu tutvumiskuulutusi, mina leidsin just nii väga hea mehe, kes tahtnuks ka lapsi, a mida pole seda pole, ma muidugi hoiatasin kohe teda selles osas. Õnneks mul enne ikka oli laps.
Me rääkisime kohe 1. kohtumisel väga avameelselt, mida kumbki uuelt suhtelt ootab ja meie ootused klappisid ja oleme juba aastaid õnnelikus kooselus.

Huhh. Ei leia tutvumiskuulutuste kaudu küll kedagi. Vastavad ainult mingid uhuud. Ja haritud naisena on sul kindlasti latt ka väga kõrgel. Kui minu praegune mees poleks mul nina all tööl kõrvallaua taga istunud, oleksin ma jäänudki elukaaslast otsima. Vanust oli mul paar aastat sinust rohkemgi. Aga kujutad sa ette - mees julges võtta endale vastutuse ja kaela endast vanema naise ja veel lastega!

Õnnelik oled, et sul nii läks. Ma olen oma elus päris palju tutvumiskuulutusi lapanud ja saanud vastuseid mingisugustelt harimata, kasimata tüüpidelt, kes kohe minu juurde sisse kolida tahtsid. Või siis põhjendamatult kõrge enesehinnanguga mehepoegadelt, kes tõenäoliselt oma õnne otsima jäävadki (alatasa leidus nii netis kui ka varem lehekuulutuste hulgas ühe ja sama inimese kuulutusi). Aga igasuguste veidrikutega olen oma elu jooksul kohtunud küll ja küll. Tegelikult ei kahetse ma seda tutvumisrallit, sest kus ma muidu ikka nii koloriitseid kujusid kohanud oleksin. Töö juures ja oma tutvusringkonnas on kahjuks või õnneks enamus mehi viksid ja viisakas pereisad.

Hetkel olen veidi maha rahunenud, meest enam ei otsi, aga vot lapsed tahaksin küll sünnitada.

Mis teil viga on eesti naised? ei leia mees....