Tutvu väheke IVFi statistikaga .Paraku on seal ENAMUS noored naised.Väga vähe on naisi, kel eluaastaid üle 40.Eks üks põhjus on kindlasti ka materiaalne pool ehk 30000 eeki, mis üle 40-sel välja tuleb ainult oma pere rahakotist käia.Teda haigekassa ei aita, mis sest, et ta sinna palju rohkem kindlasti panustanud kui mõni noor inimene.

Mis titelapid? Tänapäeval ainult väga ökod emad pesevad mähkmeid. Paar korda päevas pampersi vahetamine ei ole küll eriline vaev. Magamata öid pole ise oma laste kõrvalt tundnud, küllap mul on vedanud. Sünnitasin ka kahekümnendates, nüüd olen 30+, lapsed on juba kooliealised ja veedavad suure osa ajast sõpradega ja huviringides. Minul on jälle aega enda jaoks. Kui uuesti peaks elama, valiks ikka samamoodi.

Mingi karjuv ja haisev pamp, kes raiskab minu aega, energiat ja raha. Peale selle veel magamata ööd ja pidev koristamine kasimine. Ei saa aru inimestest, kes enda nooruse p... keeraavad. Nautige parem elu, tegelge oma hobidega, reisige, pidutsege täiega. Vat nii tuleb elada!

mina tahan last, sest ma tahan NOORELT last. Kuigi raha on vähe, aga samas kes garanteerib, et kümne aasta pärast rohkem on?

pakun et ma kah omal ajal ei osand tahta ja nüüd tahtmine nii suuret 3 aastat juba üritatud ja miski ei aita,doktorid ka mitte,ovulatsioonid ei toimu hiljem lihtsalt nii nagu tahad..aga kui Sina soovid siis sünnita või 50selt,jumal õnnistagu

Et mitte muutuda egoistlikuks smart-assiks? On ok, kui 18 või 22 aastane räägib, et ei taha (veel) lapsi saada, vaid ennast arendada, õppida, töötada õpitud erialal, kuhugi jõuda oma karjääriga. Kui juba 28 aastane seda räägib, tundub see kuidagi egoistliku halana, sest kui inimene on juba vähemalt 10 aastat iseseisev olnud ja ainult endaga tegelenud ega ole ikka veel enda arvates täiskasvanu ning lausa jube tundub see, kui palju lapse saamine ja kasvatamine tema ajaressurssi raiskab ega lase tal väljas käia, millal ta iganes tahab, siis ei saa sellest kuidagi teistmoodi aru saada. Valmisolek ei ole isegi enesetunde küsimus, kõigil on kahtlusi, ja kas üldse saab kindel või valmis olla asjadeks, mida ei ole varem kogenud.

Ja ma ei usu, et lapse saamine takistaks karjääri tegemast, kuigi jah, aeglustab seda mõneti küll, samas pole ju vahet, kas aeglustus on enne või peale 30ndat eluaastat. Ja karjääri võid kuni surmani teha:).

Hmm, ma olen 22aastane kahe lapse ema. Pole veel ühtegi magamata ööd olnud. Titelappide otsas pole ka istunud, mähkme vahetamine võtab aega max minuti. Koolis käin samamoodi nagu enne lapsi. Viimane kursus jäänud... Ainus asi, mis muutunud on, on see, et meie päevad on täis rõõmu!!
See on selline teema, millele ei ole ühest vastust. Me kõik oleme ju nii erinevad. Olulist rolli mängib nii materiaalne, kui ka vaimne valmisolek. Ja mis kõige tähtsam - laste isaga peab hea klapp olema.

tiina 25, veel hullem on kuulata selle 28a naise juttu, kes ongi 18-22 emaks saanud, mille tõttu püsis 2-3a kodus, nüüd on elu laokil, õiget töökohta pole, kuhu tagasi minna, koolid pooleli, halab, kui s.t on elu. ja selliseid on tohutult. parem juba 30+ rahulik naine emana, keda ei kisugi klubisse ja kes tööelu pärast ei pabista, kuna kõik on stabiilne