Muidugi ma ei arva, et nyyd tahan ja nyyd ka saan. Ma ei tea miks aga lapse saamisesse ma suhtun vaga t6siselt, muidugi oleks olnud tore olla ema 20 aastasena ja laps oleks nyyd juba 6 a olnud aga ei ole tunnet 6iget olnud, minumeelest on see meeletu vastutus ja n6uab valmisolekut, ma ei m6tle siin selle all niiv6rd materiaalset poolt, kuid muidugi ka see on tahtis. Tahtsam on ikka sisetunne, t6eline ema suudab ka vaesuses leida vahendid, et lapsel k6ik hea oleks. isegi vahel, kui on olnud v6imalik, et akki olen rase, siis olen kindlalt teadnud, et ei ole, et ei saa olla nii-ma ju ei ole valmis. Ja kui juhtubki nii, et laps jaabki tulemata, siis pole mulle last ette nahtud. mina usun sellesse, et alati on olemas asjadel mingi seos, ok yks pool on meditsiiniline ja teine see, et miski paha on millekski hea.Kasv6i selleks, et m6ni lastekodu laps endale kodu leiaks v6i hoiab saatus ta tulemata, hoides teda millegi halva eest.Teooriaid on palju, see on see, mille olen mina enda jaoks leidnud,et r66masana pysida ja alati edasi minna. :))