Oeh...olen segaduses. Kool on lõpetatud, töö olemas. Mehega elame koos juba 5 aastat. Olen 23. Tahaksin väga last, mõtted peas muudkui keerlevad. Aga...mõtlen ka rahale ja majanduslikule olukorrale. Mul oleks kasulik dekreeti jääda ja sünnitada 2009. Kuna siis saaksin korraliku emapalga ja saaks hästi ära elada. Aga peas pöörlevad titemõtted ja on väga suur tahtmine. On kellelegi veel sellist olukorda ja kuidas käituda? Mõistus käsib oodata aga teisalt tahaks jube beebit.
hakka aga vaikselt pihta. Ei tea ju, kui kaua rasestumine aega vötab. Vöibolla juhtubki nii, et synnitad 2009.:) Ma arvan, et on parem, kui asja vötta rahulikult, et kui tuleb siis tuleb. Kui väga planeerida, et vot nyyd ma tahan rasedaks jääda, siis selle liigse proovimise ja pideva mötlemisega vöibki asi venida. Edu sulle igatahes. Kyll asjad paika loksuvad!
aga miks sul 2009 oleks hea dekreeti jääda? sa tead mis palka sa hakkad saama järgmine aasta või mis? ja siis on täpselt samad mured nagunii... kõik läheb ju koguaeg kallimaks. mina arvan, et kui te ikka mõlemad tahate, siis tehke ära ja hakkama saate igal juhul :)
Mis mees arvab? kui tema on päri, siis mina ka soovitaks juba vaikselt pihta hakata. Vähesed jäävad KOHE rasedaks, enamus nii poole aasta jooksul, normaalne on ka aasta. Selleks, et varasemalt 2009 sünnitamine "kindlustada" piisab sul ju tegelikult ainult aprillini ootamisest ;) JÕUDU!
ka minul on siuke olukord. mina olen kohe 21 ja poisiga koos ei ela. last aga tahaksin nii väga. poiss tahab ka, aga samas ütleb, et tuleb karjääri teha. olen juba natuke raha kõrvale pannud... aga ise mõtlen, et enne järgmise aasta suve lõppu ma titt tegema ei hakka.
tasub planeerida- me lükksime ka nii edasi et beebi sünniks järgmisel täisaastal, et emapalk normaalne oleks (maksimaalne siis)- 4 kuud lükkus planeeritust edasi. Ootad veel 6 kuud- see on ju nii vähe- ainult 1 talv :)