Kui suur on teise esimese ja teise lapse vahe? Üks siin sai mul just 9 ja oleks isu teise järele. Mees ka soovib. Aga.... Äkki ootaks veel natuke?? Elujärg võiks ju parem olla.

see vahe liiga suur ju, kasvavad mõlemad nagu üksikud lapsed

Kahju oleks lapsesoov üldse maha matta:(

viimane aeg! suurem paras lapsehoidja ka veel.

ei saa mina aru nendest vanematest, kellele vanem laps on lapsehoidjaks vöi kylmkapist ölle toojaks. Laske oma vanemal lapsel ka ikka lapseks jääda, eksole.

Minu laste vahe on 16 aastat.

minul lapsed 14 ja 12, plaanime veel ühte last ja vahet pole kui suur vanusevahe on. sa pead ise valmis olema oma lapsega tegelemiseks.

Minu plika on 13 ja kui teine sünnib siis juba 14.
Mul omal noorema vennaga vahet 8 aastat ja natuke võõrdunud oleme küll.Ei ole nagu eriti ühiseid teemasid.

Mis tähtsus on laste vanusevahel? Kui tunnete mehega, et üüd on õige aeg, siis laske käia. Ega pesamuna ei pruugi ka kohe sündida. Tean perekonda, kus sellega läks ligi 6(!) aastat. Lpasehoidja variant on igand ajast, kus mõlemad vanemad pidid tööd rabama ja et peret ära toita, rakendati lapsed koduabilisteks-lapsehoidjateks. Suurem laps võib muidugi emal vahest abiks olla (ise tegin seda omal ajal vabatahtlikult) ja noorema venne või õekese järel aadata, aga see ei tohiks muutuda rutiiniks.

Mul sama teema,laps sai just üheksa aastaseks ja nüüd tahame teist last aga pole veel titeootele jäänud kahjuks,proovime edasi.

ikka on laste vanusevahel tähtsust. esiteks kui on väikese vanusevahega lapsed, siis kodus nad ikkagi möngivad väiksena koos kuigi muidugi ka tülitsevad ja üldiselt jäävad nad ka suurtena lähedasemateks omavahel. kui on suurema vanusevahega lapsed, siis on mõlemad kasvanud nagu üksikud lapsed

Esimesed kaks sündisid mul järjest 1a. 1k. vahega ja nüüd on 13 ja 12a. suured. Siis 5 a. vahega sündis kolmas, see on nüüd 7. Neljas on 2-aastane. Suuremad aitavad küll väikest vaadata 1-2 korda nädalas ca 5 tundi, käin osalise töökohaga tööl, nad saavad ka aru, et ema aitab ka isal peret ülal pidada, töö on ka selline, et poleks tahtnud loobuda, olen mõnes mõttes töö juures asendamatu, ning koju jäädes tekitaksin tööandjale suurt peavalu. Lapsed vaatavad õde mitte sunniviisi, vaid vabatahtlikult, meil on kombes teine teist pereasjades aidata, ei paista et nad tunneksid ennast ülekoormatuna, lõpuks tahab ju igaüks ka taskuraha saada ja paremaid sünnipäeva- ja jõulukingitusi. Kuidagi oli kohe algusest peale mindud seda teed, et laste arvu peres on vanematel otsustada, aga mitte lastelt luba küsida. Kuna jõuame oma pere korralikkult ülal pidada, lastel on kõikide asjadega (riideid, arvutit, oma tuba, trennid, jms) mitte viletsam olukord kui teistel, kellel peres 1-2 last, seega on meil õigus soovi korral ka veel lapsi saada, kas sünnitada või lapsendada, meie iseasi.
Kui teil üldse veel lapsesoovi on, tuleb see loomulikult ära täita, muidu pärast ju hilja. Paljudel lastevahe on 10-15 a., suured lapsed vahest tunnevad ka rõõmu, kui väikest venda/õde saavad, ja mis on hea - nad ei ole armukadedad nagu 3-5-aastase vahega lapsed.

just arvan sama hull armukadetsemine jäi ära kuna poistel vanusevahe suur. 12 a ja väiksem 1,5 aastat. väiksem kiusab suuremat seda küll no aga see ei ole probleem ju. ja vahest on küll nii ,et vanem vaatab paar tundi ja saab ilusti hakkama. ennem usaldan teda kui võõrast kuna ühtegi head hoidjat keda usaldan ei ole.

mul õega vanusevahe 25 aastat:-) Päris tõsiselt kohe.

Meie peres oli nii, et esimesed kolm last olid 10,12 ja 14 aastat vanad, kui sündis õeke-pesamuna. Ma arvan,et see oli üks paremaid asju, mis sellel ajal sai juhtuda. Väike laps peres andis elule palju särtsu ja elu juurde, minul küll väga hea meel, et vanemad oma soovi tookord teoks tegid. Hoidsime teda kõik väga hea meelega :) Hetkel on teised lapsed kodust välja lennanud, õde on 15. Ma arvan,et vanematel ka palju toredam elu, kui lapsed kauem nende kõrval on. Aga noh, eks palju sõltub ka konkreetsetest inimestest...

minul lapsed 2,8 aastane ja 9 kuune=)