meie pulmad olid eelmise suve algul, enne jaanipäeva.
Kuna mehel suur suguvõsa ja mehe vanemad soovisid ikka kõiki oma sugulasi ja sõpru pulma kutsuda siis nemda ka nimekirja koostasid. Kuna siis see pakkumine tuli nende poolt siis jäi meile mulje, et nad ka midagi meile kompenseerivad.
Minu poolt olid vaid vanemad, tädid onud, õed vennad ja tädide onude lapsed kokku 30 inimest.
Kui siis ämmalt info laekus, et tema suguvõsast tuleb 120 inimest pluss lapsed ja et nemad ei kompenseeri siis oli selge, et meie eelarve lõhki.
Võtsime koomale mis võtta andis.
riietuse pealt sai tohutult kokku hoida.
sobivad kingad olid meil olemas
mehel ülikond, minul ilsu pikk valge suvekleit kuhu sai loori juurde kombineerida ja väga hästi mõjus.
esialgselt plaanitud pulmaauto asemel sõitis pulmaautot minu vend ja pulmaisa töö sai üks mu hea sõber kes sellega ka hästi toime tuli.
Ütlesime ära ka esialgselt planeeritud ruumid ja valisime peopaigaks minu suguvõsa vana talumaja. Reheall, rehetoas seal ruumi küllaga. Magamiseks kes soovisid ööseks jääda palusime kaasa võtta telgid jms varustuse.
Pulmatoidud tellisime vanas talu stiilis ja toiduvalmistamise osas saime kokkuleppele ametikooliga kus koolitatakse kokasid. Lisaks saime sealt koolist ka viimas epeal teeninduse: kelnerid, ettekandjad.
Noortele oli see hea praktiseerimise võimalus.
Kinkide jaoks oli meil kaunistatud üks ilus suur kast kus pilu sees kuhu soovija sai oma rahatähe postitada.
Kast kandis nime heade soovide jaoks.
Me ei nimetanud ega kirjutanud ka kutsetele, et tuleks raha kinkida.
kingid olid tavapärased pulmakingid ja kuna osasid kinke oli mitu siis läksid need teisel päeval oksjonile.