tahaks midagi lihtsat...

võib ikka!

ei või ja samuti ei või pidulauda ise ette valmistada.

Nn. teise päeva kleiti ka ei või, abielu "argipäev" läheb untsu.

jama, kõike võib kui suhe on tugev!!!

See on maailmas üsna vähelevinud ebausk. Aga meil siin see-eest päris tugev :)

Mina ka ngu tean, et pruut ise kleiti ei tohi endale õmmelda. Olen ise õmbleja ja ma arvestan sellega. No hea on see, et mul on sõbrannasi, kes ka õmblevad :) Teine varjant osta või laenuta... sõltub pulma tüübist

See õnn sõltub ikka sinust endast, mitte kleidist.Tean paari, kus mees kaotas suht ruttu peale abielu sõrmuse, aga näe nüüd 40 aastat juba abielus olnud.

Ma õmblesin endale pulmadeks nii registreerimise kui teise päeva kleidi ise, amet ju niikuinii selline.
Tegelikult maksin ma ka nii kleidi kui kingade ja sõrmuse eest ise.
Abielus olin 25 aastat, see oli kurb ja tuim kohustus, mingit sära ega õnne ma sellest suhtest küll ei leidnud.

Aga ega pole vist vahet-kas ostetud kallis kleit või lihtne ja enda õmmeldud. Kui ikka ei ole hinges seda õnnetunnet, siis ei peaks mingeid pulmi pidamagi

Õmbleja tegi kleidi, mina tikandi ja abielus oldud 32 aastat, neist 25 a õnnelikult. Meist mittesõltuv probleem on praegu abielu õnnetuks muutnud, kuid kleidist see küll ei olene. Ma leian, et pigem toob õnnetust laenatud kleit.

no minu tuttav abiellus laenutusest võetud kleidis, paar ikka koos ja õnnelik 18aastat juba, 3 last ka!asjad ei saa kuidagi muuta inimeste suhteid, arvan!!!

Ei tohi ise kleiti õmmelda. Mõnikord tuleb ka ebausku uskuda...Ei too õnne.

Kuidas saab abieluõnn sõltuda sellest, kes on istunud õmblusmasina taga? Kuidas saab abieluõnn, mis peaks kestma surmani, sõltuda kleidist, mida kantakse mõned tunnid?
Ärge abielluge, kui te ei usu iseendasse ega oma tulevasesse mehesse.

No eks olene inimesest.
Minu ema õmbles mõlemad kleidid ise, esimene abielu läks lörri, teine aga oli surmani (kas õnnelik, no mulle tundus küll).
Samas ämm laenas oma pruutkleiti venna naisele, läks ämma esimene abielu lörri, läks vennal ka.
Enda kleidi ostsin, kuid kohendasin omale sobivaks. Tänapäeval pole eriti noori, kes saaksid õmblemisega abiks olla. Olen ise üks väheseid, kel selline hobi. Samas sõbranna (elab välismaal) ka õmbleb, samuti oma kleidi ostis ja tegi mingil määrel ise ringi.
Eks see näha siis ole, kuidas me abielud lähevad. Sõbranna on siiani abielus, mina ka. Ning hetkel ei tundu kuidagi, et asjad teisiti minema peaks ;)
Ise arvan, et oleneb kõik inimestest. Mõni ütleb, et klieidi nägemine ei too ka õnne. Mu mees nägi seda kleiti päris tihti, ainult, et seljas vist ei näinud (ei mäletagi enam)
Nii, et kuidas tundub, nõnda toimi. Ainult ebausu tõttu, mitte teha oleks ka jama. Või kui tõesti hirm, et õmmeldud kleit mõjutab, siis lase teha (lihtne kleit ei tohiks väga kallis olla)

Misasi see "teise päeva kleit" veel on?

No sellest sa saad ehk ise ka aru, enam selgemalt ju nimetada polegi võimalik.

Kahjuks ei saa ja oleks päris hea meel, kui selle idee lahti seletaksid. Miks seda esile tuuakse? Miks see just kleit peab olema? Ja mis teisel päeval peale pulmi toimub, et selleks eraldi kleiti vaja on? Argipäeva riided, mida abielus olles kandma hakkad?

Ja mis teisel päeval peale pulmi toimub, et selleks eraldi kleiti vaja on? Argipäeva riided, mida abielus olles kandma hakkad?
-----------------
Mitte teisel päeval PEALE pulmi, vaid pulma teisel päeval!
Kõik pulmad ei lõpe ju ühe õhtuga, vahel on korraldatud pikem üritus:)
Kui ka pole just mitmepäevane pulm, aga külalistele on organiseeritud ööbimine, kas siis on noorpaar hommikulauas kohal ja noorikul seljas "teise päeva kleit"
Olen olnud ka paaris pulmas, kus pruut on vahetanud kleiti varsti peale südaööd, et saaks vabamalt tantsida ja mängudest osa võtta.
Ka teise päeva kleidid on olnud hästi kaunid, kuigi lõikelt lihtsamad, aga samuti heledad või päris valged.

Ja loomulikult - ei pea olema kleit. Ei pea üleüldse mitte midagi olema. Aga kui soovi on, siis miks mitte, imekaunis ju.

tänud, selge pilt.

Kuid miks ei tohi pidulauda ise teha? Ma tegin! Veel olen abielus.

Pruutkleiti kui tõsiselt on soov registreerida abieluda ei tohi ise õmmelda muidu ei jõua pisaraid ära kuivatada ja kindlasti ei kannaks ma ka oma ema kleiti,sest see abielu ,mis registreeriti on nende naise ja mehe abielu.Aga ettevaatust sõrmustega ,et nad kuuse all ära ei kaoks ,kellel jõuludeks abielu planeeritud ,Sõrmus ongi ju sümbol,et oled seotud inimesega ,kellega seaduslikult abielu registreeritud,sest muidu võib olla ka ju vabaabielus.

aasta vana teema Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kuid miks ei tohi pidulauda ise teha? Ma tegin! Ve
> el olen abielus.

Issake:) Kes tahab, usub endeid ja vanarahva ütlusi, kes ei usu, see ei usu! Ja ega kõik imelikud uskumused ka eestlaste omad ole, nii mõnigi on mujalt üle võetud ja ümber kohendatud, mis mu meelest kahandab nende väärtuse kenasti ilukirjanduslikuks.
Minugi eest on sadu musti kasse üle tee läinud ja mu käest mitu peeglit kildudeks kukkunud, ikka elan rõõmsalt edasi.

eelmisele loodan südamest,et saad tunda ,et igakord ei sõltu kõik sinust,aga kahju ,et ma ei tea ,kes oled ja kuidas müstika võib sind kimbutada ,siis vaevalt nii röömsalt elad edasi.Äkki mul tundmatu veab ja saan sinu kaela veeretada selle totaka müstika,sest sa oiled ju nõus ikka röömsalt edasi elama ,kui üks katastroof tuleb teise järel ja see on hea ,et püsti seisad ja hinge ei võta ja rõõmsalt ikka edasi Siirad õelused sulle selleks katsumuseks elu lõpuni.Foorumisse võib mõtteid kirjutada ja hüpnoos vast ei mõju tundmatu.

Eks ta kipu jah nii olema, et süüdistada tuleb alati teisi ja muid müstilisi nähtusi, mitte aga palki enda silmas näha. Halvad ended kuuluvad asja juurde, siis jääb vähemalt alles viisakus teist inimest mitte süüdistada.

Laenutatud kleidiga ma küll ei läheks registreerima,kui muidugi ei kavatse 10 korda registreerida nime või varanduse pärast.See hetk on ikka üks kord ,vast jõuab peig ka pruudile kleidi osta.