aeg on teinud huvitavaid korrektuure inimeste käitumises.
Varem oli ikka nii, et kui noored abielluda otsustasid, siis vanemad kohtusid ikka juba enne perekonniti, arutati ehk mõningaid pulmaplaane jms.
Miks mitte korraldada vanematega koos väike kokkusaamine ehk tutvumis-kohtumine.
Siis jääks ära ka see peata olek- kas kinkida ja mida kinkida. Tavapäraselt teevad kingituse oma vanematele ikka abiellujad.
Kui vanemad pole enne kohtunud ja noored üksteise sugulasi ei tunne, võib juhtuda nii ka: kaks noort kohtusid kuskil matkal, armusid ja läks nagu ikka, aga kodus vanematele oma suhtest suurt midagi ei räägitud enne kui plaaniti kooselu ja ühist kodu. Hakkas siis noormehe ema natuke rohkem poja väljavalitu kohta uurima ja selgus - tolle tütarlapse vanaisa ja noormehe vanaema olid õde ja vend. Nende perekond oli aastakümneid tagasi tülli pööranud ja mingit läbikäimist ei toimunud, noored ei teadnudki, et neil sellised sugulased olla võivad. Pisaraid ja pettumust oli ikka palju.
Ma ei oleks tahtnud selles pulmas olla, kus ämmad-äiad siis esmakordselt kokku oleks saanud...