Pulmad
keda kutsuda?
Kat 09. detsember 2013, kl 16.18 |
Keda kutsuda pulma? Sõprade ja kolleegide osas küsimusi pole, kutsun ainult need, keda soovin, aga sugulastega on keerulisem.
Näiteks: suhtlen lähedalt ühe oma onutütrega, ta on lähedane ja kallis inimene mulle. Samas tema vennast (oma onupojast) eriti ei pea. Selliseid sugulasi on ka teisest liinist veel, kellega midagi peale ei oska hakata. Ise kutsuksin ainult need, keda päriselt näha tahan, samas kui on tegemist nö ühe pere inimestega ja vanaema-vanaisa ka kohal, siis ehk peaks ikka kõik kohale kutsuma? Otsest vastumeelsust pole, tahaks lihtsalt et iga kutsutu oleks seal asja eest. Ütlen veel, et sõpradega on nii, et kui on sõber/sõbranna, kelle abikaasa/elukaaslane/partner on meile mõlemate tuttav, siis kutsume tema ka nimeliselt. Ja need, kellel "päris" kaaslast pole, need kustume üksinda.
Kas on keegi veel selliste valikute ees olnud ja kui siis kuidas olete olukorra lahendanud?
Näiteks: suhtlen lähedalt ühe oma onutütrega, ta on lähedane ja kallis inimene mulle. Samas tema vennast (oma onupojast) eriti ei pea. Selliseid sugulasi on ka teisest liinist veel, kellega midagi peale ei oska hakata. Ise kutsuksin ainult need, keda päriselt näha tahan, samas kui on tegemist nö ühe pere inimestega ja vanaema-vanaisa ka kohal, siis ehk peaks ikka kõik kohale kutsuma? Otsest vastumeelsust pole, tahaks lihtsalt et iga kutsutu oleks seal asja eest. Ütlen veel, et sõpradega on nii, et kui on sõber/sõbranna, kelle abikaasa/elukaaslane/partner on meile mõlemate tuttav, siis kutsume tema ka nimeliselt. Ja need, kellel "päris" kaaslast pole, need kustume üksinda.
Kas on keegi veel selliste valikute ees olnud ja kui siis kuidas olete olukorra lahendanud?
kle 09. detsember 2013, kl 17.18 |
gertu 10. detsember 2013, kl 15.04 |
Minu jaoks oli pulmapidu ikka sündmus, mida ma jagasin inimestega, kes minu jaoks olulised ja kelle jaoks ka mina olen oluline. Me ei kutsunud ühtegi inimest kohtustusest. Nii mina kui mees kutsusime eranditult need sõbrad, tuttavad, sugulased, kellega me tõesti suhtleme igapäevaselt või vahemaa tõttu küll kohtume harva, kuid kellega on tugev side ja kelle kohalolekust me mõlemad rõõmu tundsime. Minul on väga suur suguvõsa, aga suhtlen ma sealt vaid kümnekonna inimesega. Ja nemad ma ka kutsusin. Ülejäänud sugulastele saatsime hiljem viisakalt teate pulmafotoga koos, et oleme abiellunud ja kanname edaspidi ühist perekonnanime. Mina ei leia, et peab kutsuma "kogu küla" kui sa tegelikult nende inimestega ei suhtle. Külalised olid meil aga kutsutud kõik "kaaslasega" - ehk siis neile, kes ametlikus suhtes meie teada polnud, läks kutse ühe nimega, aga märkega, et kutse kehtib kahele.
AS 16. detsember 2013, kl 12.10 |
Lisa postitus