Kas keegi teab ja oskab mulle öelda,kuidas vanad muusika kassettid plaadi peale saab ehk arvuti.Kas netis on kuskil ka mõni õpetus selle kohta

Hakka aga lindistama :-)

programm http://audacity.sourceforge.net/
juhe hää maki ja arvuti ühendamiseks
kõik:)

arumaisaa,mis krdi õpetust siin vaja.
Vajalik on:
1.audioväljundiga kassetikas(musakesku)
2.audiosisendiga helikaart
3.mingi (tõenäoliselt RCA->3,5pin)kaabel
4.proge - vabavaraline on ntx multiplatvormne Audacity.Kui sul on korralik helikaart,siis kindlasti on sul mingine goldwave või wavelab etc etc juba kaasas.
Ja lindistama,nagu öeldi!Progedel ju manual kaasas,kui tekib probleem,siis RTFM.
No või küsi siin.
Mõni soovitus veel.
Kui soovid kõrvetada oma musa CD-le siis valid lindistusel standardse CD 16bit/44,1kHz .
Kui su kassetidel on aga hea kvaliteediga lindistused vinüülidelt,siis soovitaks valida salvestusel ntx 24bit/48kHz ja teha oma musast kas DVD-Audio(mis vajab küll vastava raua toetust) või Audio-DVD plaat(mängib suvalises DVD-mängijas).Vastavad proged on netis olemas.Võid endalegi üllatuseks avastada,et musa tollelt vanalt kassetilt kõlab krdi 'ästi ...,;p

To Jakir,sa ütled,et mis krdi õpetust vaja.Ma poleks siia kirjutanud,ega poleks tahtnud õpetust,kui ma oleks ise teadnud,kuidas kassettidelt muusikat arvutisse saada.Mul neid kassette palju.

Pegasos, aga kõigepealt ürita netist otsida, ehk on juba olemas su kassettidel olev musa. Torrentid näiteks. Veame kihla, et kui tegemist ei ole Artur Rinne, Heli Läätsa või millegi sellisega, siis võid meeldivalt üllatuda. Netist võib leida uskumatuid salvestisi. Ja alles siis kui oled veendunud, et netist pole võtta, alles siis proovi kassettidel midagi kätte saada.
Ja kui ei leia siiski netist, püstita siia soov ja ehk keegi aitab sebida.
Edu.

Pegasos kirjutas:
-------------------------------------------------------
> To Jakir,sa ütled,et mis krdi õpetust vaja.Ma
> poleks siia kirjutanud,ega poleks tahtnud
> õpetust,kui ma oleks ise teadnud,kuidas
> kassettidelt muusikat arvutisse saada.Mul neid
> kassette palju.

Jakir oli vist lihtsalt nõksa kehvas tujus ;-)

Palju kassette tähendab palju närvi- ja ajakulu lindistamisel.
Iga lugu eraldi või LP kaupa ....huh...oi aegu ammuseid ;-)

Igatahes head pealehakkamist.
Programme millega seda teha juba nimetati.... lisan veel CoolEdit Pro (coolEdit2000 jne)

-TnT- kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Pegasos kirjutas:
> --------------------------------------------------
> -----
> > To Jakir,sa ütled,et mis krdi õpetust vaja.Ma
> > poleks siia kirjutanud,ega poleks tahtnud
> > õpetust,kui ma oleks ise teadnud,kuidas
> > kassettidelt muusikat arvutisse saada.Mul neid
> > kassette palju.
>
> Jakir oli vist lihtsalt nõksa kehvas tujus ;-)
>
> Palju kassette tähendab palju närvi- ja ajakulu
> lindistamisel.
> Iga lugu eraldi või LP kaupa ....huh...oi aegu
> ammuseid ;-)
>
> Igatahes head pealehakkamist.
> Programme millega seda teha juba nimetati....
> lisan veel CoolEdit Pro (coolEdit2000 jne)


No vinüülide puhul käib kõik samamoodi ,aga vahemalt tasub asi ära - kvaliteet ei anna mingi tsee-deega võrreldagi.
Tõsi,tolle saavutamine eeldab investeeringuid,korralikke investeeringuid.
Nii et kui kassetidel oleva muusika kvaliteet ei ole suurem asi ja ei ole tegemist rariteetidega,siis ei tasu aega raista.Nagu Tõnis juba mainis,netis on kõik olemas.
btw,CoolEdit'it enam ei ole,nüüd kannab too jubin nime AdobeAudition ...
ja on tasuline.

Tanud Jakir
CoolEdit oli ka tasuline kuid nüüd saab ehk mõne vanema versiooni vabavarana (kahtlen) kätte. Hea tööriist oli .

Isegi kui on netist võimalik saada sama albumi/laulu digiversioon, tasub alati olla ettevaatlik ja võrrelda hoolikalt. Nimelt sageli uus digiversioon kõlab hoopis jubedamalt! Asi pole mitte digitaliseeringus ega digi puudujääkides (ka 44,1/16 ja 48/24 erinevust tegelikult praktikas kõrvaga ei taju), vaid selles, et uuemad väljaanded vanast muusikast kiputakse julmalt "ümber masterdama" tänapäeva arusaamade järgi. See tähendab heli dünaamika kompresseeritakse jubedalt üles kokku ning spektraalselt samuti krutitakse helipilti selleks, et lihtsate odavate sangade kaudu võimalikult hästi mürtsusk ja särtsuks. Samas korralike kõlaritega kuulates on helipilt jubedam kui kunagi varem.

Hea näide - Võtame ühe kõige tuntuma esitaja - ABBA. Võrrelge heli selle originaalvinüülidel, siis teiseks samade salvestuste esimesel CD väljaandel (1980ndad), siis kolmandaks võtke samade albumite mingi 1990ndate keskpaiga väljaanee ja neljandaks samade albumite 2000ndate keskpaiga uusväljaanne. Heli kvaliteet on kuuldavalt järjest jubedamalt näkkulööv täpselt sellises nimetatud järjekorras...

ardour salvestas kassetimängija pealt väga kenasti.

mu olid kaks stereo 3.5mm pulk/rca üleminekut, nende vahel korralik audiokaabel

arvuti poole peal siis Greative Live! 5.1 Digital

ardour on siis macos ja linux masinatele, mitte windows masinatele.

See polegi oluline, millise programmi abil salvestada. Salvestuse kvaliteet sellest ei sõltu, sõltub hoopis helikaardi analoog/digitaal muunduri kvaliteedist ja analoogjuhtmetest (sisseindutseerivad häired jms.). Loomulikult kõige olulisem on leida kvaliteetne kassettmakk (deck tüüpi peaks olema, mitte mingi odav sang, neil sangadel poodub ka õoge lineaarne audioväljund; teiseks peab helipea olema mitte kulunud ja selle asendit tuleb häälestuskruviga sageli timmida konkreetse kasseti salvestuse järgi - tuleb leida asend, kus mõlemas kanalis on kõrged helid maksimaalselt puhtalt kuulda)

poodub ka õoge = puudub ka õige
(ei saa aru kuidas mul iga tähe asemel o tuleb)

Olavsu1,mul oleks programmi vaja windowsi jaoks

olavsu1
See mis kaart sinul selles masinas on ei ole eriti oluline lindistamise jaoks, küll aga maha mängimiseks.

Pegasos

Google on abiks meile kõigile , ole linuxi või winni pede :-)

Otsi mõnda voice recording programmi

Võid alustuseks proovida WaveEdit nimelist asjandust ( midagi muud ei tulnud hetkel meelde (eks ole ka üle 10 aasta kui viimati muusikaga jändasin) )



Toimetatud 1 kord(a). Viimati -TnT- 06.11.2010 17.47.

nojah, eestis tuleb lindistava helikaardi saamiseks somme röövida.

http://www.pillipood.ee/index.php?lang=est...

alla selle ei mängi välja.

//link helifailile eemaldatud.



Toimetatud 2 kord(a). Viimati olavsu1 06.11.2010 23.50.

-TnT- kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Võid alustuseks proovida WaveEdit nimelist
> asjandust ( midagi muud ei tulnud hetkel meelde
> (eks ole ka üle 10 aasta kui viimati muusikaga
> jändasin) )

Ka EAC koosseisus on olemas lihtne ja lollikindel recorder-moodul (otsida EAC ülamenüüst), saab sellega ka kõik mis vaja line-in kaudu sisse ajada. Ma eeldan, et see tasuta EAC kui üks läbi aastate populaarsemaid CDplaadi rippereid on paljudel masinas juba olemas?

Aga vat mida tänapäeva arvutitel sageli enam ei leidu, on seesama vajalik line-in pesa! Mõnel saab seda tarkvaraliselt teisest pesast tekitada, kuid alati ei saa ka. Mikrofonisisend ei kõlba kassetika väljundiga ühendamiseks (mikrisisendi nominaalne pingenivoo on 3mV, kassetika väljundil 250...500mV - tulemus on jubedalt moonutatud plärisev heli - kahjuks mõned omastarust just sedasi proovivad teha).

abc kirjutas:
-------------------------------------------------------

> Aga vat mida tänapäeva arvutitel sageli enam ei
> leidu, on seesama vajalik line-in pesa!

see just piraatluse vähendamise eesmärgil ära koristatakse. eriti just odavamatelt kaartidelt.

olen otsinud uuemat helikaarti mis oleks samaväärne sellega mis praegu arvutis. mitte ei leia. peab vist hakkama DIY peale mõtlema.

päris huvitava asja leidsin: http://code.google.com/p/goddac/

Mic In sisendit saab ka kasutada kuid siis tuleb väljundina (makist) kasutada näiteks kõrvaklappide väljundit ja pinge vastavaks nibida :-) ( paras peavalu, mõne makiga see ei õnnestugi ;-) )

olavsu1 kirjutas:
-------------------------------------------------------
> nojah, eestis tuleb lindistava helikaardi
> saamiseks somme röövida.
>
> http://www.pillipood.ee/index.php?lang=est&pid=46&
> sid=Steinberg&id=3208348
>
> alla selle ei mängi välja.
>
> //link helifailile eemaldatud.
Mnjah.Vinüülilt salvestamisel peaks kaardil olema ikka 192kHz tugi.
Elik siis kõne alla võiksid tulla E-MU kaardid ...
paraku on Creative´i driverite tugi ...
selline nagu ta on.

Jakir kirjutas:
-------------------------------------------------------
> olavsu1 kirjutas:
> --------------------------------------------------
> -----
> > nojah, eestis tuleb lindistava helikaardi
> > saamiseks somme röövida.
> >
> >
> http://www.pillipood.ee/index.php?lang=est...
>
> > sid=Steinberg&id=3208348
> >
> > alla selle ei mängi välja.
> >
> > //link helifailile eemaldatud.
> Mnjah.Vinüülilt salvestamisel peaks kaardil
> olema ikka 192kHz tugi.
> Elik siis kõne alla võiksid tulla E-MU kaardid
> ...
> paraku on Creative´i driverite tugi ...
> selline nagu ta on.

mis see 192kHz teeb? teeb ainult piraka faili mida millegi muuga mängida ei saa kui selle sama kaardiga kus salvestati ja kas on üldse mõtetki kui lõpptulemuseks on MP3 fail. Käsiraamat ütleb et 44,1 kHz on täiesti paras ja veidi jääb varukski.

olavsu1 kirjutas:
-------------------------------------------------------
> mis see 192kHz teeb? teeb ainult piraka faili
> mida millegi muuga mängida ei saa kui selle sama
> kaardiga kus salvestati ja kas on üldse mõtetki
> kui lõpptulemuseks on MP3 fail. Käsiraamat
> ütleb et 44,1 kHz on täiesti paras ja veidi
> jääb varukski.

Vaja oleks seda 192kHz siis, kui sa hakkad sisseloetud faili edasi töötlema ja mudima (stuudioproffi tasemel), kuna korduva mudimise käigus tekkivad ja summeruvad matemaatilised ümardamisvead paratamatult nudivad veidi kvaliteeti, selleks peabki siis olema teatav reserv, overkill. Kuulamise variant tehakse lõpuks üldiselt ikka 44,1kHz 16bit peale, kuna see rahuldab 99,9% kõrvasid (kui jätta kõrvale psühholoogiline aspekt).

-TnT- kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Mic In sisendit saab ka kasutada kuid siis tuleb
> väljundina (makist) kasutada näiteks
> kõrvaklappide väljundit ja pinge vastavaks
> nibida :-) ( paras peavalu, mõne makiga see ei
> õnnestugi ;-) )

Saab ideeliselt jah nii, kuid... kõrvaklappide väljund tuleb reeglina juba läbi tämbriploki, seega tema kaudu saadav sageduskarakteristik pole enam kaugeltki lineaarne ja lisandunud on hulgaliselt muidki moonutusi (eriti palju faasimoonutusi), mistõttu muusika helipilt on hoopis teise värvinguga ja ei aita siin ka see kui maki tämbriregulaatorid on keskasendisse keeratud (sest see keskasend pole olmetehnikal millegiga kalibreeritud).

Teine tekkiv probleem mikrisisendi kasutamisel arvutiga on selle madala tundlikkusega kaasnev kõrge omamüra tase (sahiseb ja on väga tundlik ka kaablist sissetulnud häiretele, igasugustele krõpsudele).

Kolmas jama mikrisisendiga on, et paljudel arvutitel on see hoopiski mono (mitte stereo)!

olavsu1 kirjutas:


> mis see 192kHz teeb? teeb ainult piraka faili
> mida millegi muuga mängida ei saa kui selle sama
> kaardiga kus salvestati ja kas on üldse mõtetki
> kui lõpptulemuseks on MP3 fail. Käsiraamat
> ütleb et 44,1 kHz on täiesti paras ja veidi
> jääb varukski.
Kui kuulad arvutikõlaritest emmpeekolme,siis pole tõesti vahet.Sel juhul on juba targem tõesti kohe 16/44,1 salvestada,sest ka downsamplemine halvendab kvaliteeti.
--------
Uvitav on muidugi see,et kõikjal leidub asjatundjad,kes teavad kindlalt - HD on jama,Blu-Ray on jama,HR-audio on jama ...
et silm ei erista ja kõrv ei erista ja ...
Ei kavatse vaidlema hakata.Seda on piisavalt tehtud erialastes voorumites.
Keda mp3 rahuldab - kuulake aga.
Jedem Das Seine.

helikaardi UA-25EX spetsifikatsioonis on kirjas

>fs = 96.0 kHz: 20 Hz to 40 kHz (+0 dB/-2 dB)

ma ei tahaks uskuda, et leidub inimese kõrva mis kuuleb 20kHz kõrgemaid sagedusi (kui sedagi). mingi "kõvatamise" värk sellega?

käsiraamat õigustab kõrgeid diskreetimissagedusi koos 24bit salvestusega. salvestis on puhtam ja detailsem. ning annab parema võimaluse valida mida võtta, mida jätta.

kuid tava tehnikaga ei ole kasutatav.

minu MP3 mängija on ainult:
#
Supported digital audio standards: MP3, WMA
Sample rate: 8 - 48 KHz
Response bandwidth: 20 - 18000 Hz
ID3 tags support: Yes
Additional features: Variable bit-rate compatible

ostsin selle vaid raadio pärast

olavsu1 kirjutas:
-------------------------------------------------------
> helikaardi UA-25EX spetsifikatsioonis on kirjas
>
> >fs = 96.0 kHz: 20 Hz to 40 kHz (+0 dB/-2 dB)
>
> ma ei tahaks uskuda, et leidub inimese kõrva mis
> kuuleb 20kHz kõrgemaid sagedusi (kui sedagi).
> mingi "kõvatamise" värk sellega?
>
> käsiraamat õigustab kõrgeid
> diskreetimissagedusi koos 24bit salvestusega.
> salvestis on puhtam ja detailsem. ning annab
> parema võimaluse valida mida võtta, mida
> jätta.
>
> kuid tava tehnikaga ei ole kasutatav.
>
> minu MP3 mängija on ainult:
> #
> Supported digital audio standards: MP3, WMA
> Sample rate: 8 - 48 KHz
> Response bandwidth: 20 - 18000 Hz
> ID3 tags support: Yes
> Additional features: Variable bit-rate
> compatible
>
> ostsin selle vaid raadio pärast

No mp3-mängija on on mp3-mängija,see on selge.
24bit/192kHz topib raffas üldiselt plaadile DVD-Audio´na.
Võid ju ise proovida,kui viitsid - on vahe või ei,;p
Usu mind,kuulata ntx Marduk´i või Dimmu Borgir´t CD-na või vinüüli pealt korralikult ripituna on SUUR vahe,Lossy-formaatides taolist muusikat kuulata üldse ei saa - alles jääb vaid müra.

müra ma ei kuulagi. ma kuulan klassikat. Marduk mulle täielikult vastukarva. Ma pole sellis muusikat mitte kunagi sallinud ja üritan võimalikult suure kaarega mööduda paikadest kust sellist lastakse.

salvestasin oma koduse tehnikaga hirmvana kasseti pealt miskit...

http://www.upload.ee/files/910263/kassetiproov...

selline sai siis tulemus. mitte mingeid nõidusi pole kasutatud ainult normalize

http://www.upload.ee/files/910368/clayderman...

see on üks neist mida muidu kuulan, kui tuju tuleb

kui teema algatajat need kvaliteedid rahuldavad siis kõlbab tavaline stereo sisendit omav kaart salvestuseks. muidu tuleb stuudiosse minna.



Toimetatud 2 kord(a). Viimati olavsu1 08.11.2010 22.57.

Jakir kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Uvitav on muidugi see,et kõikjal leidub
> asjatundjad,kes teavad kindlalt - HD on
> jama,Blu-Ray on jama,HR-audio on jama ...
> et silm ei erista ja kõrv ei erista ja ...
> Ei kavatse vaidlema hakata.Seda on piisavalt
> tehtud erialastes voorumites.

Video/pildi teemal ma ei vaidle vastu, kuid...
mina jah olen üks nendest, kes püüab audiofiile reaalsusega kokku viia. Olen aastakümneid helitehnikaga katsetanud nii erialaselt kui hobi korras (alates Tip2 magnetlintidest), ka selle audiofiiliahaiguse ise läbi põdenud, kuid pärast siiski maa peale tagasi tulnud ja kogu nähtuste kompleksi praktiliselt analüüsinud. Väga pikk jutt tegelikult... aga olgu lihtsalt mõned suvaliselt nopitud faktid siinkohal:

- Audiofiilid unustavad ära selle, et salvestuspoolel on nende kiidetud "etalonmuusika" toodetud enamasti hoopis nigelama tehnikaga kui nemad ise omal kuulamiseks kasutavad. Ega s*tast uut saia ikka ei tee tagantjärgi. Ainult seda enam salvestusprotsessi praaki, vigu ja puudujääke tuleb hea kuulamistehnikaga kuuldavalt esile.
- Tänapäeval pakutavatest muusikasalvestistest umbkaudu 90% on eel-kompresseeritud ja spektraalselt moonutatud, kergema muusika zhanrites peaaegu kõik, sellest 2/3 veel nii julmalt, et ei vaja mingit erilist musikaalset kõrva ega tipptehnikat, et aru saada heli rikutusest. Kui aga heli on juba kompresseeritud, kaotab igasuguse mõtte kuulamistehnika 100+ detsibellini timmitud dünaamikadiapasoon ning 24bit helifaili pakutavad dünaamika lisadetsibellid võrreldes 16 bit'iga on ainult ilus teoreetiline näitaja.
- Audiofiilid on enamasti keskealised ja vanemad. Kas nad on aga proovinud, millise sageduseni nende kõrvad üldse kõrgeid helisid kuulevad? Minu füsioloogiliseks piiriks on hetkel 11kHz, kuigi teismelisena kuulsin ka kuni 19kHz. Jah on olemas alumiste harmoonikute teema jne, selle najal saab küll väita, et kuuldepiirist kõrgemad helid on olulised, kuid asi pole ka mitte kordades. Senised väited, et näiteks 192kHz sampling kõlab paremini kui 96kHz sampling, on lihtsalt ümber lükatud katsega, kus audiofiilile antakse vaheldumisi kuulata mõlemat versiooni (kuid ei öelda mis kumb on).

- Mp3 (ja teised lossy formaadid) on aga hoopis teine teema. Seal on mindud heli kallale hoopis teistmoodi, võrreldes selle bittide/kilohertside paariga. Ette on visatud piltlikult öeldes mask, mida väidetakse enamuse inimeste kõrva jaoks piisav olema. Heli lastakse läbi selle maski, eemaldades kõik mis jääb väljapoole, kõik helikomponendid mis justnagu peaks maskeeruma teiste komponentide taha. Paraku aga kõik kõrvad pole ühtmoodi maskitundlikkusega ja paraku erinevad muusikainstrumendid/zanrid tekitavad erinevaid sageli väga nõudlikke helikombinatsioone. Kriitilistes kohtades (eriti veel siis kui lossy-koodris tekib ka nn overload - lihtsalt ei mahu enam etteantud bitrate raames ära pakkida mingit kohta) tekivad juba kõrvukriipivad artefaktid, võõrhelid, moonutused. See paistab välja näiteks väga puhta häälega ooperisolistide vokaali ajal - vokaal muutub justnagu määrdunuks, ebakindlaks.

Jah, mp3 (ja teiste sarnaste) puhul olen ka mina nõus, et neid peaks vältima ja tänapäeva piisavalt suure mahuga salvestuskandjate ja sidekiiruste juures võiks neist juba tasapisi loobuma hakata (wav või flac kasuks siis). Ega see erinevate koodrite ja formaatide rohkus pole kaugeltki mugav ega praktiline ka.
Kuid tavaline 44,1/16 CD(pcm/wav) standard peaks olema praktiliselt piisav kuulaja jaoks. Sellest kõrgemad resolutsioonid jäägu, nagu juba eespool põhjendasin, stuudio salvestuse tootmise tööprotsessi formaadiks. Seal on need õigustatud.
Esmaoluline (minu arvates) oleks võidelda selle nimel, et lihtsalt tavalise CD peale saaks pandud heli, mis poleks tahtlikult ära lörritud. CD formaadil on pakutavat reservi küllaga veel, seda ei kasutata kaugeltki mitte ära (krt, näiteks mõnel uuel populaarse muusika üllitisel on kogu dünaamika kõigest 4...5dB ja madalad helid alla 70Hz järsult maha lõigatud, samas 100...150 Hz piirkonnas on julm küür püsti aetud. Kõrgemas otsas ka sarnane paras häkkerlus tehtud).

SACD (ja ADVD) on ka tore nishitoode ja kahjuks ta ka selleks jääb, pigem sureb vaikselt väja üldse. Minu arvates põhipuuduseks on sellele väärilise algmaterjali puudus (vähesus). Taas teeb tuju kurvaks, kui hangitud SACD salvestus osutus tegelikult sama CD-salvestussessiooni veidi ümbermasterdatud salvestuseks. Ning kui teha näiteks 192kHz samplinguga tarbetoode, peaks olema selle stuudioprotsess tehtud vähemalt 384kHz sämplinguga. Vastasel juhul on see number 192 fake, kuna mitmekordsel kokkumiksimisel-masterdamisel on see tegelikult juba kukkunud umbes nagu 96 või 48KHz kvaliteedi peale.

proovisin oma uut helikaarti, greative audigy se. väga soe soovitus, hoidke sellest kaardist võimalikult kaugele. ei ta mängi miskit, ei salvesta kah.
sama firma Live! on kordades parem.

//paneb vana kaardi tagasi ja kompileerib alsa vanale kaardile uuesti. :P



Toimetatud 1 kord(a). Viimati olavsu1 08.11.2010 19.54.

olavsu1 kirjutas:
-------------------------------------------------------
> proovisin oma uut helikaarti, greative audigy se.
> väga soe soovitus, hoidke sellest kaardist
> võimalikult kaugele. ei ta mängi miskit, ei
> salvesta kah.
> sama firma Live! on kordades parem.
>
> //paneb vana kaardi tagasi ja kompileerib alsa
> vanale kaardile uuesti. :P
Kui sul veel ka Asuse emaplaat ja Nvidia videokaart,siis minu kaastunne.
Creative driver´id on niigi katastroof,taolises komplektis aga seda enam.
btw,windooza poolel asi veel hullem.Nett täis marus creative kaardi omanikke,kes win7 all hädas.