Arvutiabi
vana monitor
võhik 07. november 2010, kl 16.33 |
Shadow25 07. november 2010, kl 18.07 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 1,506 |
Võid ka kuskile taaskasutuskeskusesse viia. Või kuskile elektroonika kogumispunkti. Saad ka osta.ee's 1 kroonise alghinnaga müüki panna. :D
------------------------------------------------------------------------
http://www.assolea.ee - Giid, tõlk ja soome keele õpetaja
------------------------------------------------------------------------
http://www.assolea.ee - Giid, tõlk ja soome keele õpetaja
Mats 07. november 2010, kl 18.40 |
olavsu1 07. november 2010, kl 19.21 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 2,651 |
njaa 07. november 2010, kl 21.48 |
Mats kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Lehes mingi firma kuuuutas, et ostab neid kokku!
> Hinnad olid sümboolsed.
> vist 2 EEK väiksem ja 5 või 10 suuremad.
Hea äri neil siis... kineskoopmonitori seest saab mõne lihtsa liigutusega eraldada ca 45-70 krooni eest punast vaske.
-------------------------------------------------------
> Lehes mingi firma kuuuutas, et ostab neid kokku!
> Hinnad olid sümboolsed.
> vist 2 EEK väiksem ja 5 või 10 suuremad.
Hea äri neil siis... kineskoopmonitori seest saab mõne lihtsa liigutusega eraldada ca 45-70 krooni eest punast vaske.
aitäh 08. november 2010, kl 10.52 |
kapsauss 08. november 2010, kl 17.51 |
Sc 09. november 2010, kl 05.45 |
njaa kirjutas:
-------------------------------------------------------
>
> Hea äri neil siis... kineskoopmonitori seest saab
> mõne lihtsa liigutusega eraldada ca 45-70 krooni
> eest punast vaske.
Elektroonikahuviline inimene saab sealt mitmesaja eeki väärtuses juppe, mida muidu mõne lihtsama projekti tarvis poest peaks ostma.
Ühest prügikasti äärest tassitud profimonitori elektroonikaplaatidelt saadud peotäis võimsus-väljatransistoreid (töökorras) oleks ostes pea tuhat raha väärt olnud, lisaks veel suured radiaatorid ja muud pudinad, mis seekord kõik tasuta kätte tulid.
Laotuspoolid ehk 40 eekise vase oli eelnev "leidja" kuvalda abil eemaldada jõudnud.
-------------------------------------------------------
>
> Hea äri neil siis... kineskoopmonitori seest saab
> mõne lihtsa liigutusega eraldada ca 45-70 krooni
> eest punast vaske.
Elektroonikahuviline inimene saab sealt mitmesaja eeki väärtuses juppe, mida muidu mõne lihtsama projekti tarvis poest peaks ostma.
Ühest prügikasti äärest tassitud profimonitori elektroonikaplaatidelt saadud peotäis võimsus-väljatransistoreid (töökorras) oleks ostes pea tuhat raha väärt olnud, lisaks veel suured radiaatorid ja muud pudinad, mis seekord kõik tasuta kätte tulid.
Laotuspoolid ehk 40 eekise vase oli eelnev "leidja" kuvalda abil eemaldada jõudnud.
njaa 09. november 2010, kl 14.56 |
Kaaluliselt kõige suurem vasekogus on demagneetimismähises, mis paikneb kineskoobi esiserva taga (harilikult väljanägemiselt mingi teibi sisse mähitud väikese sõrme jämedune "voolik", mis kujutab vasktraatidest keritud mähist, neid üldiselt 2 tükki, kumbki hõlmab pool kineskoobi ümbermõõtu, kõigest paari klambriga kinnitatud). Kineskoobi kaela ümber olevatest laotuspoolidest saab lisaks umbes 25-30% vasekogusest, kuid seda on natuke kehvem kätte saada (igasuguse kujuga plastist servsüdamike vahele keritud).
Lisaks jah, nagu eespool kommenteerija Sc juba loetles, saab neist suurtest monitoridest ka väärt elektroonikakomponente. Lisaks mainitud võimsatele transistoridele (mida kokku on sageli 10-15 tk, mitmeid tüüpe) saab veel suure peotäie kobedaid elektrolüütkondensaatoreid, mis ka muidu üpris kallid asjad, samas väga universaalsed - neid kasutatakse igasugustes elektroonikaseadmetes. Neist kondensaatoritest üks on veel kõrge tööpinge ja suure mahutavusega samaaegselt - hindamatu komponent igasuguste toiteseadmete valmistamisel näiteks.
Omaette peotäie saab veel sisemisi plokkidevahelisi ühenduspistikuid ja pesi, mitukümmend meetrit erivärvilisi paindjuhtmeid, mitmed head lülitid, kinnituskronsteinid, väikesed ja suured radiaatorid ja riburada kruvisid-mutreid pealekauba.
Millega midagi eriti teha pole, ongi vaid kineskoop ise (saab kuvaldaga kildudeks taguda ja siis klaasijäätmete konteinerisse viia) ning plastist suur korpus (ka tükeldada ja siis plastijäätmete konteinerisse). No ja veel jäävad mõned tühjaks tehtud elektroonikaplaadid ise ka.
(Võrreldes kineskoopmonitoride ja kineskoopteleritega ei saa tänapäeva LCD mudelitelt peaaegu mitte midagi taaskasutatavat...)
Lisaks jah, nagu eespool kommenteerija Sc juba loetles, saab neist suurtest monitoridest ka väärt elektroonikakomponente. Lisaks mainitud võimsatele transistoridele (mida kokku on sageli 10-15 tk, mitmeid tüüpe) saab veel suure peotäie kobedaid elektrolüütkondensaatoreid, mis ka muidu üpris kallid asjad, samas väga universaalsed - neid kasutatakse igasugustes elektroonikaseadmetes. Neist kondensaatoritest üks on veel kõrge tööpinge ja suure mahutavusega samaaegselt - hindamatu komponent igasuguste toiteseadmete valmistamisel näiteks.
Omaette peotäie saab veel sisemisi plokkidevahelisi ühenduspistikuid ja pesi, mitukümmend meetrit erivärvilisi paindjuhtmeid, mitmed head lülitid, kinnituskronsteinid, väikesed ja suured radiaatorid ja riburada kruvisid-mutreid pealekauba.
Millega midagi eriti teha pole, ongi vaid kineskoop ise (saab kuvaldaga kildudeks taguda ja siis klaasijäätmete konteinerisse viia) ning plastist suur korpus (ka tükeldada ja siis plastijäätmete konteinerisse). No ja veel jäävad mõned tühjaks tehtud elektroonikaplaadid ise ka.
(Võrreldes kineskoopmonitoride ja kineskoopteleritega ei saa tänapäeva LCD mudelitelt peaaegu mitte midagi taaskasutatavat...)
Sc 10. november 2010, kl 06.52 |
njaa kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Millega midagi eriti teha pole, ongi vaid
> kineskoop ise (saab kuvaldaga kildudeks taguda ja
> siis klaasijäätmete konteinerisse viia) ning
> plastist suur korpus (ka tükeldada ja siis
> plastijäätmete konteinerisse). No ja veel
> jäävad mõned tühjaks tehtud
> elektroonikaplaadid ise ka.
>
> (Võrreldes kineskoopmonitoride ja
> kineskoopteleritega ei saa tänapäeva LCD
> mudelitelt peaaegu mitte midagi
> taaskasutatavat...)
Demagneetimismähised olid alles, sest teibikihi alt ei osatud vase olemasolu arvata.
Kineskoopidest saab tegelikult väga omapäraseid disainvalgusteid aedadesse. Teemantkettaga ettevaatlikult osa tagaosast maha, liivaga luminofoor maha lihvida-raputada, liiv kinekast välja ning lambipirn-LEDid sisse. Ekraaniga ülespoole maasse või kaldu mäekülje sisse kaevata. Must-valge kineskoobiga on see lihtne, värvikineskoobist on lisaks veel sees olev võrk vaja välja lõigata.
Tänapäevastest pindmontaažiga aparaatidest saab tegelikult samuti head kraami. Plaatidelt kuuma õhuga maha, aga hiljem luubi all sobiva jupi otsimine eeldab kotkapilku.
-------------------------------------------------------
> Millega midagi eriti teha pole, ongi vaid
> kineskoop ise (saab kuvaldaga kildudeks taguda ja
> siis klaasijäätmete konteinerisse viia) ning
> plastist suur korpus (ka tükeldada ja siis
> plastijäätmete konteinerisse). No ja veel
> jäävad mõned tühjaks tehtud
> elektroonikaplaadid ise ka.
>
> (Võrreldes kineskoopmonitoride ja
> kineskoopteleritega ei saa tänapäeva LCD
> mudelitelt peaaegu mitte midagi
> taaskasutatavat...)
Demagneetimismähised olid alles, sest teibikihi alt ei osatud vase olemasolu arvata.
Kineskoopidest saab tegelikult väga omapäraseid disainvalgusteid aedadesse. Teemantkettaga ettevaatlikult osa tagaosast maha, liivaga luminofoor maha lihvida-raputada, liiv kinekast välja ning lambipirn-LEDid sisse. Ekraaniga ülespoole maasse või kaldu mäekülje sisse kaevata. Must-valge kineskoobiga on see lihtne, värvikineskoobist on lisaks veel sees olev võrk vaja välja lõigata.
Tänapäevastest pindmontaažiga aparaatidest saab tegelikult samuti head kraami. Plaatidelt kuuma õhuga maha, aga hiljem luubi all sobiva jupi otsimine eeldab kotkapilku.
Lisa postitus