Vaja vooluadapterit:
Input 100 AC 100-240 V 50/60 Hz 0,3 A MAX
Output 9 V 1 A

Olen juba 2 tundi netist eelpoodud toodud näitajatega adapterit otsinud ja tulemus ümmargune null, mis on viimasegi kannatuse röövinud. Teab keegi, kus müüakse selliseid adaptereid või sobib mõni veidi teistsuguste näitajatega adapter ka. Otsad ei olegi enam kõige olulisemad, sest need saab vana juhtme küljest võtta ning uuele panna. Juhe läks just kõige lollimast kohast katki, adapteri juurest, ning seda ei panna parandada ka. Kui ainult, siis tuleb adapter lahti lõigata ning hiljem kinni liimida.

purjus oled?

Klick müüb universaaladaptereid, millel väljundpinge muudetav.
Tipa tapa sinna.

https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/init.do?item=69-687-54&toc=19681

Tänan lammas wää. Klicki veebilehel unversaaladapterit ei leidnud ja poodi minek lükkub ka edasi, sest parandasin selle õnnetu juhtme ära. Kuid karta on, et uue adapteri ostmisest siiski pääsu ei ole.

Need universaalid on tõenäoliselt hiinakad ja ei pea pikalt vastu.Nii väideti mulle remonditöökojas.Uue ostmine oli suht kirves ja vana lahti lõikamine ja parandamine kiskus ka sinna 30 euri alla.Tegin seda siis ise kodus.Tunnike läks ära, aga korda sain.

kõik asjad on hiinakad, mis pole hiinakas on aastast 1980. võib olla mõnest komisjonist leiad.

elfat soovitaks isegi.

Ei saa nüüd hästi aru, miks on vaja just konkreetsete andmetega adapterit, kui isegi otsik pole tähtis?

Kas kasutad seda meie elektrivõrgus? Kui jah, siis pole esimese rea puhul muu oluline, kui adapter töötaks 230V võrgus. Muu pole tähtis, iga seeriatoodetud adapter toimib 50 hertsiga. Spets lennukitele- ja laevadele mõeldud tükkidel tuleb sagedust tähelepanelikumalt vaadata, aga tavakodaniku kätte sellised ei sattu.

Tähtis on hoopis OUTPUT! Antud juhul siis 9 volti ja mitte vähem kui 1 amper. Alati võid kasutada ka rohkemate ampritega toiteadapterit, seade võtab ikka ainult niipalju, kui vaja. Väiksema amprite kirjaga adapter ei toida seadet ära ja koormatakse üle.

Veel üks aspekt, millele tähelepanu pöörata - kas adapter on stabiliseerimata või stabiliseeritud väljundpingega. Esimesel juhul on väljundpinge suurus sõltuvuses ühendatud seadme sisetakistuse ja voolutarbega ning selliste toiteplokkide kasutamine muude seadmetega kui algselt ette nähtud, võib olla riskantne. Stabliseeritud toiteplokid väljastavad alati pealemärgitud väärtusega toitepinget ja neid võib julgelt kasutada asenduseks.

Ehk on abiks.

Tänan Sc-sinu postitus oli abiks, eriti amprite kohta kirjutatu.

to Sc stabiliseeritud väljundpinge tähis adapteril on?
võiks vaadata ka otsiku ehitust ning + ja - asendit või ümber pööramise võimalust!

kuidas ära tunda? Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> to Sc stabiliseeritud väljundpinge tähis adapteril
> on?

Ei olegi eraldi tähist. Uue asja ostmisel on paberites kirjas, kumb ta on.

Stabiliseeritud adapteril võib olla (aga mitte kõigil jällegi) kirje "Regulated" või "Stabilized". Mõnel on "Adaptor" (stabiliseerimata) asemel üldse kiri "Stabilizer" (stabiliseeritud).

Nii üldiselt:
* Tavaliselt need junnid, millel pistik on otse adapteri küljes on stabiliseerimata. Aga on ka selliseid stabiliseeritud junne.

* Tavaliselt need junnid, millel on toitejuhe, siis adapter ja siis väljundijuhe (ehk siis kolakas on eraldi juhtmete vahel), on stabiliseeritud. Aga on ka selliseid stabiliseerimata.

* Kui sisendpinge on 100-240 V (mitte ainult 240V või ainult 100V), siis tavaliselt on selline julkar stabiliseeritud. Aga on ka selliseid stabiliseerimata.

* Üldiselt on stabiliseeritud adapterid kallimad. Aga see pole mingi seaduspärasus.

Mingi X paberiteta asja kohta saab pädeva vastuse ainult testriga väljundpingeid mõõtes tarbijaga koormatuna ja mitte koormatuna olekus.

Jällegi sain ma -Fucs-ilt kena ja lihtsa ülevaate asjast millest mul aimugi polnud. Tervitused

■__■__■__■__■__■__■__■__■__■__■__■__■__■__■__■__■_

Tik´n Tak...

...big blue eyes, pointy nose, chasing mice, and digging holes...

irw

Tere ise ka :)

Järelikult tuleb ikkagi ka Input näitajaid vaadata, sest see näitab kui suurt voolukõikumist suudab adapter stabiliseerida?

See input 100V või 240V on erinevad standardid lihtsalt.

USA standard on 110 VAC/60 Hz, ja euroopa standard on 220 VAC/50 Hz.

Kui adapter suudab vastu võtta (Input) laias diapasoonis voolupinget, siis see veel DEFAULT ei tähenda, et ta ka väljundpunget stabiliseerida suudab. Aga üldjuhul on nii, et kui on kokku pandud selline veits keerulisema INPUT poolse sisuga isend, siis on ka OUTPUT-i peale rohkem pappi raisatud (ehk siis tegemist ei ole üldjuhul enam "säästutootega")

Aga see ei ole reegel!

Tänan Fucs.

Võiks üldistada, et raske (trafoga) adapter on stabiliseerimata (sellisel on ka üks kindel sisendpinge) ja kerge (impulsstoiteplokk, SMPS) adapter (laia sisendpingevahemikuga) on stabiliseeritud väljundpingega. Aga siingi on erandeid. Pigem juba usaldada impulssadaptereid, sest nende väljund peab alati mingil määral olema tagasisidega kontrollitav.

Vaatasin Wikit, seal on toitekatest mitmes ingliskeelses artiklis väga põhjalikult kirjutatud. Eestikeelsed on väga üldsõnalised. http://et.wikipedia.org/wiki/Toiteadapter võiks alustada ja edasi ingliskeelseid linke uurida, kui suurem huvi.


See sisendpinge kõikuvus ei mõjuta kuidagi väljundpinget, nagu Fucs ütles, erinevad standardid ja kuna impulss-skeem suudab end kohandada erinevale sisendpingele, siis puudub mõte toota erinevaid adaptereid Euroopa ja USA turule.

PS. pingestandardid muutusid juba nii 15 aastat tagasi, meil on 230 V 50 Hz ja ameeriklasedki kasutavad 120 voldist pinget. 220 V ja 110 V on üsnagi ajalugu.

Sain ühelt tuttavalt kingitusena talle enam mittevajaliku toiteadapteri. Kõik viitab sellele, et tegemist on stabiliseerimata adapteriga. Input 230V, pistik on otse adapteri küljes ja võrreldes teiste taoliste adapteritega, mis mu majapidamises leiduvad, on see tunduvalt raskem. Output 9V 1000mA-sellega on kõik OK. Aga selle toiteadapteril on veel kiri Power 14,5W. Originaal-toiteadapteril ei leia ma ühtegi kirja ei Poweri ega Wattide kohta. Kas see Power 14,5W ka mingit olulist rolli mängib?
Nii kaua kui parandatud originaal-toiteadapter vastu peab, lasen sellega edasi. Seade ise on juba 7-8 aastat vana, maksumus jääb 150€ kanti ning kallist adapterit ei tahaks talle enam osta. Lammas wää pandud lingilt oleks isegi ära ostnud tolle toiteadapteri, aga kaup oli juba otsa lõppenud.

Sc vana elektroonikakaruna tuleb ja räägib sulle ilmselt täpsemalt, mis värk kõik olla võib.

Nii kaua pead rahulduma asjaarmastaja mulinaga:

14,5W on selle adapteri maksimum väljundvõimsus.
Võimsus peaks olema pinge (volt) ja voolutugevuse (amper) korrutis. Ja selle adapteri taha üle 14,5W võimsusega tarbijat panna ei tohiks.

Kuna mul on väike tester, siis mina kahtluse korral mõõdan alati trafo väljundpinge ära nii tarbijaga kui tarbijata, et kindel olla, millega tegu ja vool ehk voldid ei tohi väga palju kõikuda erinevalt mõõtes (kuskil targas raamatus vist oli kunagi kirjas, et väljundpinge ehk voldid ei tohi stabiliseeritud asjal kõikuda üle 5%)

Aga ma võin ka veits villast panna siin :)))
Ei ole minu teema :P

nuh P = I*U selles ei tohiks küsimust olla. kui sagedus, pinge ja amprid klappivad siis lase julgelt edasi.

tänapäevane impulss toiteblokk töötab ükskõik mis võrgust tuleva energiaga.

Igatahes olen nüüd hulga targemaks saanud.

mul on palju erinevaid adaptereid 16 - 20V, kui läheb mõni selles vahemikus katki, võib märku anda..

9 V ja 1000mA(=1A) on stabiliseerimata, kui kestas õhuauke pole. Stabiliseerimine eraldab soojust, kui on teostatud lineaarstabilisaatoriga; impulssstabilisaatori skeem sooja peaaegu ei eralda, aga seda trafoga plokki panna - no erinevad ajastud :) See raske adapter annab ilma seadme külge ühendamata kindlasti rohkem pinget välja kui peale märgitud.

Kui nüüd teemat laiendada, siis on järgmine küsimus, mida tahetakse toita. Tegelikult on päris paljudel seadmetel endil pingestabilisaator samuti sees olemas, aga nende pingetaluvuse ulatus on tavakasutajal teadmata. Seepärast on alati kindlam kasutada stabiliseeritud toiteplokki.

Soovitan igaühele, kes vähegi elektrit ja elektroonikat rohkem näpib kui kasutusjuhend ette näeb, osta omale pisike diginäiduga tester. Kõige odavam 4 - 5 eurone kõlbab väga hästi seinakuubikute ja arvuti pisipingete mõõtmiseks, samuti saab võrgupinge suurusest üldise ettekujutuse. Oommeetri funktsioonis on väga hea otsida katkestust näiteks kõrvaklapijuhtmes, kui klappidest häält ei tule. Täpsemad kasutusõpetused on netis eestikeelsena olemas.

See kingitud toiteadapter osutus täielikuks praagiks-eks selle pärast nii lahkelt ära kingitiga:)) Ühesõnaga tema jaoks jääb sisendpinge 230V lahjaks ja ta ei tööta sellise pingega normaalselt, kuigi adapteril on Input 230V 50Hz. Tuttav elektrik testis huvi pärast seda adapterit erinevate mõõteriistadega ja selgus, et normaalselt hakkab see adapter tööle alles 245V juures.
Tuleb nõustuda Sc'ga, et tester on vajalik igasse kodusse kus on elekter, kuna seadmetel olevad näitajad ei pruugi olla tõesed.