Arvutiabi
Avast 2015 Free tasuta viirustõrje
mina 02. november 2014, kl 18.45 |
möhhh 02. november 2014, kl 19.35 |
noh 03. november 2014, kl 08.15 |
isemaag 09. november 2014, kl 00.29 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 3,678 |
Avasti kohalt saan teatada, enam kunagi ei katseta sellega. ühel mind fännaval netipeletisel õnnestus seda tõrjet häkkida ja siis saatis kohe oma ilkumise et UPPS!. Sageli lasi viirusi läbi. Ei soovita kellegile. Ainult Windows Essentials on sellest viletsam. On või pole, ei ole vahet.
galita 09. november 2014, kl 00.38 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 3,876 |
isemaag 09. november 2014, kl 01.18 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 3,678 |
galita Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ükskõik millist viirustõrjet kasutad, soovitav on
> arvutit aeg-ajalt pahavara otsijaga kontrollida. V
> iirustõrjed, ka Avast, ei suuda nuhkvara nii hästi
> avastada kui selleks loodud pahavaratõrjed. Dr.We
> bCureIT on päris hea otsija.
VÄGA HEA. Ühe mu sõbra päevi ja omanikke näinud arvuti oli mingit viirust täis, Eset seda välja puhastada ei suutnud, ainult pani sildi et oht neutraliseeritud, Dr. Web tegi Amps. Enam pilti ette ei andnud, ka safe mode kaudu mitte. Viiruse nime jõudsin kuhugi kirja panna paberile, hiljem otsides selgus, et see oli pangakontode tühjendamise viirus mida keegi kuulus eestlane teisel pool suurt lompi oli valmis meisterdanud. Isegi doktorile hakkas külge. Kuigi doktorid peaks justkui olema vaktsineeritud kõigi tõbede vastu. Naljanumber Doktor.
-------------------------------------------------------
> Ükskõik millist viirustõrjet kasutad, soovitav on
> arvutit aeg-ajalt pahavara otsijaga kontrollida. V
> iirustõrjed, ka Avast, ei suuda nuhkvara nii hästi
> avastada kui selleks loodud pahavaratõrjed. Dr.We
> bCureIT on päris hea otsija.
VÄGA HEA. Ühe mu sõbra päevi ja omanikke näinud arvuti oli mingit viirust täis, Eset seda välja puhastada ei suutnud, ainult pani sildi et oht neutraliseeritud, Dr. Web tegi Amps. Enam pilti ette ei andnud, ka safe mode kaudu mitte. Viiruse nime jõudsin kuhugi kirja panna paberile, hiljem otsides selgus, et see oli pangakontode tühjendamise viirus mida keegi kuulus eestlane teisel pool suurt lompi oli valmis meisterdanud. Isegi doktorile hakkas külge. Kuigi doktorid peaks justkui olema vaktsineeritud kõigi tõbede vastu. Naljanumber Doktor.
Mõhk Metsavana 09. november 2014, kl 01.27 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 475 |
to mõhk 09. november 2014, kl 10.46 |
galita 09. november 2014, kl 16.57 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 3,876 |
to Mõhk, millised on dr.WebCureIT litsentsi tingimused?
Siin on eesti keelset lugemist dr.WebCureIT'i kohta:
http://www.drweb.ee/?page=13
Probleem võib tekkida vanadel arvutitel, kuna dr.WebCureIT koormab scannimise ajal päris kõvasti arvutit. Osade viiruste ohutu eemaldamine ongi võimatu ja ei ole vahet, millise viirustõrjega teda eemaldada, süsteemi paneb pange nii või naa.
Mul ei ole tasuta dr.WebCureIT mitte kunagi probleeme tekitanud, kuid scannimine võtab aega kuna on väga põhjalik.
Siin on eesti keelset lugemist dr.WebCureIT'i kohta:
http://www.drweb.ee/?page=13
Probleem võib tekkida vanadel arvutitel, kuna dr.WebCureIT koormab scannimise ajal päris kõvasti arvutit. Osade viiruste ohutu eemaldamine ongi võimatu ja ei ole vahet, millise viirustõrjega teda eemaldada, süsteemi paneb pange nii või naa.
Mul ei ole tasuta dr.WebCureIT mitte kunagi probleeme tekitanud, kuid scannimine võtab aega kuna on väga põhjalik.
galita 09. november 2014, kl 17.10 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 3,876 |
Eks proovi ise järele. Kogu arvutisse paigaldatud nuhkvara leidis dr.WebCureIT üles. Ka Spybot andis hea tulemuse ning muidugi Emsisoft Anti-Malware. Need scannijad, mis said oma tööga kiirelt valmis olid aeglasematest kehvemad. Varem testisin pidevalt erinevaid viiruse- ja pahavaratõrjeid. Nüüd enam mitte, sest Linuxi kasutajana ei ole see minu teema.
Mõhk Metsavana 09. november 2014, kl 20.46 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 475 |
see dr.WebCureIT varastab andmeid mida tal vaja ei lähe.
Information transferred during system scanning by Dr.Web CureIt!
CPU parameters (name, technical description, current and maximum speed, number of cores and logical processors).
RAM parameters (total and available at the time of scanning physical and virtual memory).
Operating system configuration (name, version, build, installed service packs, boot mode, current account privileges—user or administrator—, regional settings).
Information about the installed anti-virus, anti-spyware and firewall.
Information about threats found by Dr.Web (type and name, type and name of infected objects, actions applied to the objects and, if necessary, their file hash).
Overall Dr.Web scanner statistics (scanning end time, total files and objects scanned, number of suspicious objects, number of detected malicious programs of each type).
Overall statistics about actions applied by the Dr.Web scanner (number of objects to which no action was applied and the number of cured, deleted, moved, renamed and ignored objects).
No ei ole neil vaja teada mis rauda kasutan, kus asun ja mis õigustes arvutis istun.
Information transferred during system scanning by Dr.Web CureIt!
CPU parameters (name, technical description, current and maximum speed, number of cores and logical processors).
RAM parameters (total and available at the time of scanning physical and virtual memory).
Operating system configuration (name, version, build, installed service packs, boot mode, current account privileges—user or administrator—, regional settings).
Information about the installed anti-virus, anti-spyware and firewall.
Information about threats found by Dr.Web (type and name, type and name of infected objects, actions applied to the objects and, if necessary, their file hash).
Overall Dr.Web scanner statistics (scanning end time, total files and objects scanned, number of suspicious objects, number of detected malicious programs of each type).
Overall statistics about actions applied by the Dr.Web scanner (number of objects to which no action was applied and the number of cured, deleted, moved, renamed and ignored objects).
No ei ole neil vaja teada mis rauda kasutan, kus asun ja mis õigustes arvutis istun.
Mõhk Metsavana 09. november 2014, kl 20.50 | Registreerus: 9 aastat tagasi Postitusi: 475 |
galita 09. november 2014, kl 23.27 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 3,876 |
Kõik programmid kontrollivad enne paigaldamist, kas CPU, RAM ja teised tehnilised näitajad vastavad programmi nõuetele. See ei ole mitte nuhkimise eesmärgil nii seatud, vaid selleks, et arvutikasutaja ei paigaldaks teadmatusest oma arvutisse programmi, mis võib süsteemi kokku jooksutada või halvemal juhul rauale liiga teha. Sama moodi kontrollivad kõik programmid ka seda, mis õigustes arvutikasutaja on. Programm ei luba end külalisel paigaldada, paigaldusõigus on ainult adminnil, kuid ilma kontrollimata ta seda ei teaks. See aitab ära hoida pahatahtlike programmide arvutisse sattumise ja mõned soovitavad turvalisuse eesmärgil Windowsi külalisena kasutada.
Kuid skännimise ajaks tuleks reaalajas töötav viirustõrje välja lülitada, kuna see võib hakata dr.WebCureIT tööd segama ja koormab ka liialt arvutit.
Mõhk, tegelikult võib jälitusküpsiste näol olla terve armee nuhkijaid su arvutis. Jälitusküpsised koguvad infot veebilehtede külastuste kohta ja kunagi tõi vist Äripäev välja statistika, millise Eesti maakonna elanikud kõige rohkem pornosaite külastavad. Pingerea oli Google koostanud ja sellist infot hangitakse just küpsiste abil. Viirustõrjed, nagu Avast, AVG..., ei suuda jälitusküpsiseid avastada.
Kuid skännimise ajaks tuleks reaalajas töötav viirustõrje välja lülitada, kuna see võib hakata dr.WebCureIT tööd segama ja koormab ka liialt arvutit.
Mõhk, tegelikult võib jälitusküpsiste näol olla terve armee nuhkijaid su arvutis. Jälitusküpsised koguvad infot veebilehtede külastuste kohta ja kunagi tõi vist Äripäev välja statistika, millise Eesti maakonna elanikud kõige rohkem pornosaite külastavad. Pingerea oli Google koostanud ja sellist infot hangitakse just küpsiste abil. Viirustõrjed, nagu Avast, AVG..., ei suuda jälitusküpsiseid avastada.
Gennadi 10. november 2014, kl 00.01 |
galita Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Eks proovi ise järele. Kogu arvutisse paigaldatud
> nuhkvara leidis dr.WebCureIT üles. Ka Spybot andis
> hea tulemuse ning muidugi Emsisoft Anti-Malware.
> Need scannijad, mis said oma tööga kiirelt valmis
> olid aeglasematest kehvemad. Varem testisin pideva
> lt erinevaid viiruse- ja pahavaratõrjeid. Nüüd ena
> m mitte, sest Linuxi kasutajana ei ole see minu te
> ema.
MALMWARE!
-------------------------------------------------------
> Eks proovi ise järele. Kogu arvutisse paigaldatud
> nuhkvara leidis dr.WebCureIT üles. Ka Spybot andis
> hea tulemuse ning muidugi Emsisoft Anti-Malware.
> Need scannijad, mis said oma tööga kiirelt valmis
> olid aeglasematest kehvemad. Varem testisin pideva
> lt erinevaid viiruse- ja pahavaratõrjeid. Nüüd ena
> m mitte, sest Linuxi kasutajana ei ole see minu te
> ema.
MALMWARE!
anton 10. november 2014, kl 09.05 |
galita 10. november 2014, kl 12.09 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 3,876 |
Olen ka Nod32 testinud ja see viirustõrje ei suutnud avastada viirust, mille Avast üles leidis. Kuid Nod32 sobib see eest vanematesse arvutitesse paremini kui Avast, võtab vähem ressursse ja arvuti on kiirem. Nod32'te ei saa võrrelda dr.WebCureIT'ga, kuna nad otsivad erinevat pahavara. Mitte ükski viirustõrje ei suuda kõiki olemasolevaid pahavaraliike tuvastada ja see pärast ongi soovitav lisaks arvutis olevale viirustõrjele aeg-ajalt mõne pahavaraotsijaga arvutit kontrollida. Dr.WebCureIT miinuseks on see, et iga kord tuleb programm uuesti alla laadida, tal ei ole uuenduse moodulit nagu teistel programmidel. Kasuks tuleb ka viirustõrje Live CD olemasolu. Seda juhtub küll harva, aga mõni viirus takistab süsteemi üleslaadimist ja sel juhul võib arvutis kasvõi 100 viirustõrjet ja pahavaraotsijat olla, kasutada neid ikkagi ei saa, kuid viirustõrje plaadilt saab arvuti üles bootida ning viiruse eemaldada.
Rando Rooberg 10. november 2014, kl 14.07 | Registreerus: 11 aastat tagasi Postitusi: 24 |
eee... 10. november 2014, kl 14.36 |
galita 10. november 2014, kl 16.04 | Registreerus: 13 aastat tagasi Postitusi: 3,876 |
Saab küll .iso faili USB pulgale salvestada ning sellelt arvuti üles bootida sama moodi nagu Live CD'lt. Sellekst on vaja programmi nagu näiteks Unetbootin. Kui õieti mäletan, siis Unetbootin lubab ainult 1 .iso faili pulgale salvestada, aga kui USB pulgale mahub .iso faile rohkem kui üks, siis on otstarbekam valida salvestamiseks mõni selline proge, millega saab multiboot USB pulga teha.
to Rando, oled õigel teel, kuid dr.WebCureIT ei ole reaalajakaitsega pahavaratõrje-ta ei kaitse arvutit, vaid ainult otsib pahavara kui arvutikasutaja ise on ta otsima pannud. Sama moodi on tasuta Emsisoft Anti-Malware ainult pahavara otsimiseks mõeldud ning ülejäänud aja on ta lihtsalt tegevusetult arvutis ning ei sega viirustõrjet. Spybot on reaalajakaitsega pahavaratõrje, kuid reaalaja kaitse saab välja lülitada ning kasutada teda sama moodi ainult pahavara otsimiseks.
to Rando, oled õigel teel, kuid dr.WebCureIT ei ole reaalajakaitsega pahavaratõrje-ta ei kaitse arvutit, vaid ainult otsib pahavara kui arvutikasutaja ise on ta otsima pannud. Sama moodi on tasuta Emsisoft Anti-Malware ainult pahavara otsimiseks mõeldud ning ülejäänud aja on ta lihtsalt tegevusetult arvutis ning ei sega viirustõrjet. Spybot on reaalajakaitsega pahavaratõrje, kuid reaalaja kaitse saab välja lülitada ning kasutada teda sama moodi ainult pahavara otsimiseks.
külastaja 10. november 2014, kl 18.01 |
Lisa postitus