Sünnilood
minu sünnitus
kata 10. oktoober 2007, kl 21.56 |
ootasin juba pikki silmi millal laps sündima hakkaks,sest aeg oli juba 2 nädalat üle läinud.esmaspäeval käisin veel arsti juures ja kui reedeks ei oleks sünnitus pihta hakanud siis oleks pidanud haiglasse minema ja oleks esile kutsutud.aga kolmapäeva hommikul ärkasin selle peale,et veed tulid ära.siis polnud muud kui ajasin mehe ülesse ja asusime haigla poole teele.
tunnid möödusid ja valu läks aina tugevamaks,aga emakakael ei tahtnud kuidagi avaneda.õhtul kella 7 oli avanenud ainult 3cm.siis lasin selga teha valuvaigistava süsti ja tilgutati tilkasid et sünnitus kiiremini pihta hakkaks.siis sain ise ka natuke puhata.rohi mõjus umbes tund kui hakkasid peale pressid.arst kontrollis ka emakakaela ja selleks ajaks oli see avanenud 8cm.suur kergendus.
pool 9 hakkas sünnitus pihta.nii valus ja kohutav tunne oli jõud oli otsas ja enam ei suutnud palusin juba keisrit,aga seda ei lubatud,et suudate küll kohe on käes.lõpuks arst lihtsalt vajutas lapse välja.laps visati kohe kõhule.natukese aja pärast viis ämmaemand lapse koos isaga ära ja mind hakkati õmlema.tehti oma 10 õmblust.
kui laps tagasi toodi ja ta tissi otsa riputati oli kogu valu juba ununenud.kui poleks meest kaasas olnud oleks asi vist palju hullem olnud,sest ta oli kogu aeg toeks.nüüd on pojake juba 2,5 kuune.aga ei usu etteist last tahaks veel kui siis 5-7 aasta pärast.
tunnid möödusid ja valu läks aina tugevamaks,aga emakakael ei tahtnud kuidagi avaneda.õhtul kella 7 oli avanenud ainult 3cm.siis lasin selga teha valuvaigistava süsti ja tilgutati tilkasid et sünnitus kiiremini pihta hakkaks.siis sain ise ka natuke puhata.rohi mõjus umbes tund kui hakkasid peale pressid.arst kontrollis ka emakakaela ja selleks ajaks oli see avanenud 8cm.suur kergendus.
pool 9 hakkas sünnitus pihta.nii valus ja kohutav tunne oli jõud oli otsas ja enam ei suutnud palusin juba keisrit,aga seda ei lubatud,et suudate küll kohe on käes.lõpuks arst lihtsalt vajutas lapse välja.laps visati kohe kõhule.natukese aja pärast viis ämmaemand lapse koos isaga ära ja mind hakkati õmlema.tehti oma 10 õmblust.
kui laps tagasi toodi ja ta tissi otsa riputati oli kogu valu juba ununenud.kui poleks meest kaasas olnud oleks asi vist palju hullem olnud,sest ta oli kogu aeg toeks.nüüd on pojake juba 2,5 kuune.aga ei usu etteist last tahaks veel kui siis 5-7 aasta pärast.
just 11. oktoober 2007, kl 14.34 |
Just 11. oktoober 2007, kl 14.35 |
s 12. oktoober 2007, kl 14.11 |
kizu 17. oktoober 2007, kl 11.06 |
Jaana 21. oktoober 2007, kl 15.15 |
Mina ootasin oma esimest tütart 43 nädalat ja kui ükskord valud hakkasid,siis need valud olid ebaregulaarsete vahedega neli ööpäeva ehk kuni lapse sünnini välja.Kohutav oli see,et arstid panid geeli,et emakakael avaneks,aga ei avanenud ja siis anti küünlaid ja needki ei aidanud.valud käisid,aga emakakael ei avanenud ja kui avanes,siis ainult natuke ja läks uuesti tagasi.Neljandal päeval olin omadega nii läbi ja nii korralikult väsinud,et ei jõudnud enam üldse olla,kartsin kõige rohkem seda,et ei sünnita last ise ära ja,et midagi võib juhtuda.Lõpuks ma küsisin selja süsti,mingi aja pärast tehti mulle 4 selja süsti ja siis läks vist mõni sekund mööda ja emakakael avanes täielikult ning pandigi kohe sünnituslauale.Mööduski 10 minutit ja laps oli käes,mäletan,et arstid ütlesid vahepeal,et must parukas paistab juba ja laps sündis.Muidugi mulle tehti mõned ilu lõikused ka,et jõuaks kiiremini sünnitada,sest olin üsna väsinud ja ei jõudnud enam sünnitada,olin magama jäämas.Ma polnud ju 4 ööpäeva peaaegu,et üldse maganudki.Aga see vaev tasus ära,ma olin õnnelik,et mulle sündis selline fantastiline ja kena laps,oli väga sileda nahaga ja tõmmu ning mustad paksud juuksed.Muidugi pärast sünnitust võttis väga kaua aega,enne kui selja süstide mõjud ära kadusid ja tervise hädad olid suuremad ja pikema ajalised.Enam ma ei taha kindlasti selja süsti,tagajärg ei ole meeldiv,kuid see võib ka iga ühega erinev olla.Nüüd on sellest peaaegu 7.aastat möödas.Ma olen vahepeal 2 aastat tagasi veel ühe ime armsa tütre sünnitanud,mis oli loomulik sünnitus ja ei soovinud siis valuvaigisteid,sünnitus kokku kestis 7 tundi.Praegu olen 38.-ndat nädalat rase ja iga hetk võin pudenema hakata,tähtaeg on viimane pandus 9.november ja eks siis ka näha,kuidas seekord sünnitus läheb,aga esimest korda on suur hirm sünnituse ees,kuna seekord pidi laps olema palju suurem,kui eelnevad.Peale kolmanda lapse sündi ma enam ei soovi lapsi,vähemalt mitte sünnitada,sest meeletult raske rasedus on olnud ja kuigi kõik rasedused on olnud väga erinevad.
aa kats veel 23. oktoober 2007, kl 22.01 |
Lisa postitus