Mina ootasin oma esimest tütart 43 nädalat ja kui ükskord valud hakkasid,siis need valud olid ebaregulaarsete vahedega neli ööpäeva ehk kuni lapse sünnini välja.Kohutav oli see,et arstid panid geeli,et emakakael avaneks,aga ei avanenud ja siis anti küünlaid ja needki ei aidanud.valud käisid,aga emakakael ei avanenud ja kui avanes,siis ainult natuke ja läks uuesti tagasi.Neljandal päeval olin omadega nii läbi ja nii korralikult väsinud,et ei jõudnud enam üldse olla,kartsin kõige rohkem seda,et ei sünnita last ise ära ja,et midagi võib juhtuda.Lõpuks ma küsisin selja süsti,mingi aja pärast tehti mulle 4 selja süsti ja siis läks vist mõni sekund mööda ja emakakael avanes täielikult ning pandigi kohe sünnituslauale.Mööduski 10 minutit ja laps oli käes,mäletan,et arstid ütlesid vahepeal,et must parukas paistab juba ja laps sündis.Muidugi mulle tehti mõned ilu lõikused ka,et jõuaks kiiremini sünnitada,sest olin üsna väsinud ja ei jõudnud enam sünnitada,olin magama jäämas.Ma polnud ju 4 ööpäeva peaaegu,et üldse maganudki.Aga see vaev tasus ära,ma olin õnnelik,et mulle sündis selline fantastiline ja kena laps,oli väga sileda nahaga ja tõmmu ning mustad paksud juuksed.Muidugi pärast sünnitust võttis väga kaua aega,enne kui selja süstide mõjud ära kadusid ja tervise hädad olid suuremad ja pikema ajalised.Enam ma ei taha kindlasti selja süsti,tagajärg ei ole meeldiv,kuid see võib ka iga ühega erinev olla.Nüüd on sellest peaaegu 7.aastat möödas.Ma olen vahepeal 2 aastat tagasi veel ühe ime armsa tütre sünnitanud,mis oli loomulik sünnitus ja ei soovinud siis valuvaigisteid,sünnitus kokku kestis 7 tundi.Praegu olen 38.-ndat nädalat rase ja iga hetk võin pudenema hakata,tähtaeg on viimane pandus 9.november ja eks siis ka näha,kuidas seekord sünnitus läheb,aga esimest korda on suur hirm sünnituse ees,kuna seekord pidi laps olema palju suurem,kui eelnevad.Peale kolmanda lapse sündi ma enam ei soovi lapsi,vähemalt mitte sünnitada,sest meeletult raske rasedus on olnud ja kuigi kõik rasedused on olnud väga erinevad.