Viimasel ajal on jah sünnitused naistel valudega ja rebenditega,sest sünnitusmajas tehakse massilist tööd.Selles mõttes,et ma arvan,et enamus sünnitajatel kutsutakse sünnitus esile.Ja emakal ei ole aega korralikult avaneda aega kui laps juba sünnib ja selliste valudega,et oi oi.Ämmakad aitavad veel emaka avanemisele kaasa ja ise nad seal emaka kaela mudides teevad veel jubedalt valu.AA mul hakkab sellest mõttest juba valus.Mõlemad lapsed mul esile kutsutud,sest olid üleaja,ja kerget ei olnud seal midagi.Ja kui seal üksi veel sünnitad ja kõik õed käivad sind üle ukse veel vahtimas,väga rõve tunne.Niigi halb olla,ja mingid võõrad näod vahivad üle ukse.

mul oli ka raske sünnitus (esmasünnitaja), kuigi olin end kurssi viinud, mis toimuma hakkab. raamatud ja loengud jne. trennis käisin praktiliselt üheksa kuud, vesivõimlemine, ja ka jalutamas käisin pea iga päev. tervis on alati tugev olnud. aga ei või iial ette teada, kuidas sünnitus välja kukub. mulle tehti keiser peale pikka valude käes olemist ja punnitamist, lapse elu päästmiseks. ja palju oleneb ka kehalisest iseärasusest, ju siis olid mul kitsad sünnitusteed, et laps ei pääsenud tulema. ka pressid olid nõrgad. iga inimene on erinev.

mul vist oli ka kerge sünnitus.Kestis valude algusest tiba alla 3 tunni. Rebend küll oli ja õmmeldi ka, aga ei kurda. Kogu sünnitusest jäi väga positiivne kogemus. Samas kui tagasi mõelda, ega midagi seal ise juhtida või kontrollida poleks küll suutnud. Püüdsin jääda nii rahulikuks kui tol hetkel suutsin.
Õnneks meie pere naistel on enamasti kerged sünnitused.