On mitte viisakas öelda rumalad naised nende kohta,kes elasid sünnitust üle rängalt.Mina võtan hetkel seda isiklikult,kuna mina istusin terve rasedus vabad hetked netis igasugustes foorumites ja lugesin lugusid ja infot et mis kus ja kuidas.
Üldsegi mitte ei olnud ma täiesti informeerimata sünnitaja.
Aga sünnitus oli minu jaoks raske!!!
Ja valu elasin ma kõik algusest lõpuni läbi,ning ei mõelnud kordagi ka keisrile.
Kuna mul oli ka valus,siis ma ka röökisin.Mis sest halba on?
Kui mina tundsin sünnitades et mul on karjudes kergem,siis nii on loomulik.Kui ma oleks oma emotsioone ka veel tagasi hakanud hoidma siis oleks puhta raske olnud.
Usun et ka ürgajal emased siiski tegin kõva kisa kui toimus sünnitus.
Ja olgem ikkagi ausad lapse ilmale toomine on imeline asi jah ,olen nõus 100% aga see sünnitegevus iseenesest on ikkagi piin.Minu jaoks oli.
Mis kasu on rääkida foorumites ainult sellest kui hästi ja kui imeliselt kõik läks,kui me ei räägi oma tegelikest valudest?Siis polegi noortel aimugi ju ,mis kõik võib juhtuda.Ma pigem ootan sünnituselt hullemat ja siis avastan et polnudki nii hull.Kui et usun et sünnitamine on nagu poes käimine ja siis saan veel hullema osaliseks.