ootasin juba pikki silmi millal laps sündima hakkaks,sest aeg oli juba 2 nädalat üle läinud.esmaspäeval käisin veel arsti juures ja kui reedeks ei oleks sünnitus pihta hakanud siis oleks pidanud haiglasse minema ja oleks esile kutsutud.aga kolmapäeva hommikul ärkasin selle peale,et veed tulid ära.siis polnud muud kui ajasin mehe ülesse ja asusime haigla poole teele.

tunnid möödusid ja valu läks aina tugevamaks,aga emakakael ei tahtnud kuidagi avaneda.õhtul kella 7 oli avanenud ainult 3cm.siis lasin selga teha valuvaigistava süsti ja tilgutati tilkasid et sünnitus kiiremini pihta hakkaks.siis sain ise ka natuke puhata.rohi mõjus umbes tund kui hakkasid peale pressid.arst kontrollis ka emakakaela ja selleks ajaks oli see avanenud 8cm.suur kergendus.

pool 9 hakkas sünnitus pihta.nii valus ja kohutav tunne oli jõud oli otsas ja enam ei suutnud palusin juba keisrit,aga seda ei lubatud,et suudate küll kohe on käes.lõpuks arst lihtsalt vajutas lapse välja.laps visati kohe kõhule.natukese aja pärast viis ämmaemand lapse koos isaga ära ja mind hakkati õmlema.tehti oma 10 õmblust.

kui laps tagasi toodi ja ta tissi otsa riputati oli kogu valu juba ununenud.kui poleks meest kaasas olnud oleks asi vist palju hullem olnud,sest ta oli kogu aeg toeks.nüüd on pojake juba 2,5 kuune.aga ei usu etteist last tahaks veel kui siis 5-7 aasta pärast.

Ega Eesti Vabariigis ei ole mõtet keisrit paluda. Siin palu ikka presidenti või noh ilmselt on jumala palumine mõttekam.

Miks sa Eesti Vabareiigis keisrit palud? Oled hiinlane? Kui just siniverelise palumine sünnituse juures abiks on, siis oleks võinud Rootsi kuninga poole pöörduda.

no kui ikka emakakael täielikult juba avanenud, ei tehta keisrit

Palju õnne! Tubli oled. Ja mina pidasin ka 7 aastat vahet, selleks ajaks oli valu ammu ununend.

Mina ootasin oma esimest tütart 43 nädalat ja kui ükskord valud hakkasid,siis need valud olid ebaregulaarsete vahedega neli ööpäeva ehk kuni lapse sünnini välja.Kohutav oli see,et arstid panid geeli,et emakakael avaneks,aga ei avanenud ja siis anti küünlaid ja needki ei aidanud.valud käisid,aga emakakael ei avanenud ja kui avanes,siis ainult natuke ja läks uuesti tagasi.Neljandal päeval olin omadega nii läbi ja nii korralikult väsinud,et ei jõudnud enam üldse olla,kartsin kõige rohkem seda,et ei sünnita last ise ära ja,et midagi võib juhtuda.Lõpuks ma küsisin selja süsti,mingi aja pärast tehti mulle 4 selja süsti ja siis läks vist mõni sekund mööda ja emakakael avanes täielikult ning pandigi kohe sünnituslauale.Mööduski 10 minutit ja laps oli käes,mäletan,et arstid ütlesid vahepeal,et must parukas paistab juba ja laps sündis.Muidugi mulle tehti mõned ilu lõikused ka,et jõuaks kiiremini sünnitada,sest olin üsna väsinud ja ei jõudnud enam sünnitada,olin magama jäämas.Ma polnud ju 4 ööpäeva peaaegu,et üldse maganudki.Aga see vaev tasus ära,ma olin õnnelik,et mulle sündis selline fantastiline ja kena laps,oli väga sileda nahaga ja tõmmu ning mustad paksud juuksed.Muidugi pärast sünnitust võttis väga kaua aega,enne kui selja süstide mõjud ära kadusid ja tervise hädad olid suuremad ja pikema ajalised.Enam ma ei taha kindlasti selja süsti,tagajärg ei ole meeldiv,kuid see võib ka iga ühega erinev olla.Nüüd on sellest peaaegu 7.aastat möödas.Ma olen vahepeal 2 aastat tagasi veel ühe ime armsa tütre sünnitanud,mis oli loomulik sünnitus ja ei soovinud siis valuvaigisteid,sünnitus kokku kestis 7 tundi.Praegu olen 38.-ndat nädalat rase ja iga hetk võin pudenema hakata,tähtaeg on viimane pandus 9.november ja eks siis ka näha,kuidas seekord sünnitus läheb,aga esimest korda on suur hirm sünnituse ees,kuna seekord pidi laps olema palju suurem,kui eelnevad.Peale kolmanda lapse sündi ma enam ei soovi lapsi,vähemalt mitte sünnitada,sest meeletult raske rasedus on olnud ja kuigi kõik rasedused on olnud väga erinevad.

tänan Jaana,mõnus oli ka lugeda sinu lugu)

jaa see kata lugu oli suht sarnane minu omaga kuigi minul on kõik 3 suht kerged ja ilma rebenditeta. ja taastumine väga kiire normaalseks.keisrit olen kartnud nagu tuld ja jumalat palunud et ise ikke hakkama saaks ja olen saanud ka;)