minu sünnitus oli mu elu kõige hirmsam kogemus. Inimesed mu ümber olid head ja abivalmid aga see valu ei unune iialgi.Lõpuks ei olnudki võimalik enam hingata ja kogesin meeletut surmahirmu. Kaotasin keset sünnitust teadvuse ja mulle tehti kiirkeiser.Põhjus, miks asjad nii läksid, pole siiani teada. Rasedus oli norm, ise kah mingi paanitseja pole kunagi olnud, ootasin sünnitust väga ja olin omast arust selleks igati valmis. Nüü aga probleem....tahan väga teist last aga sünnitusele mõeldes tõuseb vererõhk kõrgele ja süda läheb pahaks. Aga väga-väga tahan teist last. Mees kah tahab aga ma lähen suisa vihaseks, kui ta hakkab mind lohutama teemal, et pole midagi, elasid 1. sünnituse üle, elad teise ka. Olen juba 36 nii, et palju aega mõelda enam pole. On kellelgi kogemusi, kes võiks aidata hirmust üle saamisel või mingeid muid kogemusi?